Napi vaktsiinihuviga Serbia ootab vaktsiinituriste
Kui suurem osa maailmast on hädas Covid-19 vaktsiinide puudusega, siis Serbia on vastupidise küsimuse ees ehk kuidas veenda inimesi kaitsesüsti vastu võtma.
Riik on varunud sel määral erinevaid vaktsiine, et nüüd on pakutud süste tuhandetele naaberriikide «vaktsiinituristidele».
Olukord on tekkinud osalt ida ja lääne diplomaatilise heitluse tõttu, mille tagajärjel on seitsme miljoni elanikuga Serbia erinevate lepingutega varunud ligi 15 miljonit vaktsiiniannust.
Umbes kolm tuhat Pfizeri, AstraZeneca, Sputnik V ja Sinopfarmi vaktsiiniannust on juba kohale jõudnud ning kaks miljonit süsti on tehtud. Nii on saanud ühest Euroopa kõige vaesemast riigist üks ilmajao kiireim vaktsineerija.
Kuid selgub, et vaid pisut üle veerandi nendest, kes on õigustatud vaktsiinisüsti saama, on olnud sellest huvitatud. Märtsi viimastel nädalatel tuli päeva jooksul esimest süsti saama umbes 12 000 inimest, mida oli umbes kaks korda vähem kui veebruaris samal ajal.
Serbia astus eelmisel nädalal tavatu sammu, pakkudes vaktsiinisüste välisriikide kodanikele.
Samuti kutsuvad võimud seni vaktsineerimata Serbia kodanikke süstima, ilma selleks eelnevalt aega kinni panemata.
«Ma palun teid, inimesed, võtke vaktsiin vastu,» on Serbia president Aleksandar Vučić rahva poole pöördunud.
«On selge, et vaktsineerida soovijaid ei ole piisavalt,» kinnitas arstide liidu juht Rade Panić AFPle.
Serbia juhtiv epidemioloog Predrag Kon on seisukohal, et huvipuuduse peapõhjuseks on vaktsiinivastaste paanikakülvajate tegevus.
«Ma olen teinud seda tööd mitu aastakümmet ja näinud, milline veenmisjõud neil on,» ütles ta. Koni sõnul võib üks või kaks protsenti vaktsiinivastaseid mõjutada umbes 50 protsenti inimesi, kellel algselt seisukoht puudub.
Sealjuures ei pea aga paljud, kes on vaktsiini suhtes tõrksad, end ise vaktsiinivastasteks.
Serbia tervishoiuminister Zlatibor Lončar on soovitanud keelata sotsiaalmeedias vaktsineerimist õõnestavad sõnumid. Politsei on asunud vaktsiinivastaseid maha suruma ning eelmisel nädalal vahistati viis inimest paanika põhjustamise pärast.
Eelmise aasta oktoobris Balkani Euroopa-poliitika ekspertgrupi (BiEPAG) korraldatud uuringust selgus, et enam kui pooled Balkani piirkonna elanikest ei soovi vaktsiini.
BiEPAGi esindaja Florian Bieber ütles AFPle, et peamiselt ei usalda serblased viisi, kuidas riik nendega suhtleb. Usaldamatus laieneb ka teadusele ning ajakirjandusele.
Märtsis leidsid Belgradis aset tuhandete osalejatega meeleavaldused koroonaviirusega seotud piirangumeetmete vastu.