VIDEO ⟩ Saksa-Prantsuse telekanal tõi vaatajateni Eesti soolise ebavõrdsuse (14)
4. aprill 2021, 18:10
Saksa-Prantsuse kultuurikanal Arte saatis eetrisse viieminutilise klipi Eesti soolise palgalõhe probleemist, mis on rahvuskonservatiivide hiljutise taandumisega valitsusest õige pisut siiski vähenema hakanud.
«Sama töö, sama palk – Eestis see ei kehti,» seisab saate tutvustustekstis. «On terve rida põhjusi, miks just see Balti riik palgavõrdsuse osas Euroopa ankrumees on. Naised töötavad seal sagedamini kehvalt tasustatavatel ametikohtadel ja neid edutatakse harvem. Siia lisandub mõnede naiste puhul veel see, et nende teenistus on väiksem ainuüksi sellepärast, et nad on naised.»
«Eesti hoiab enda käes kurba rekordit,» alustab saate autor Anja Waltereit kaadritaguse tekstiga. «Seal ulatub meeste ja naiste palgalõhe 21,7 protsendini, mida on rohkem kui üheski teises euroliidu riigis. ELi keskmine on 14,1 protsenti, kui võrrelda keskmist brutopalka tunnis. Eesti naiste jaoks tähendab palgalõhe seda, et nad teenivad 78 senti iga mehe teenitava euro kohta. Ometi on vahepeal koguni 30 protsendini küündinud palgalõhe viimase kümne aasta jooksul vähenema hakanud. Nüüdseks on leevenemistendents juba selgelt tajutav.»
Saade jätkub Kalamajas kahe kaameraga salvestatud stand up'iga (püstijalakomöödia –toim), milles Anja Waltereit selgitab, et võrdse palga nõude vastu eksimine on ka Eestis illegaalne.
«Ometi kogevad Eesti naised töökohal ikka ja jälle mitmesugust ebavõrdsust. Kohe kohtamegi ühte nendest naistest,» ütleb Waltereit ja siirdub võttegrupiga külla The Better Fundi asutajale Liina Laasile, kes on soolise lõhe teemal ka varem sõna võtnud.
Noore emana on Laas start up'e asutanud ja eelnevalt ka suures pangas töötanud. Diskrimineerimist koges ta aga idufirma investeerimisvoorus.
«Läksin oma äriplaani tutvustavale kohtumisele, kus meeskonsultant küsis minult volitust – mille alusel ma firmat esindan,» räägib Laas ingliskeelses intervjuus. «Olin segaduses, sest mina olingi selle ettevõtte omanik.»
Laasi sõnul tekkis segadus ilmselt sellest, et ta oli noor naine. Muu hulgas tunneb ta teisigi sarnasesse olukorda sattunud sookaaslasi, ja seda vaatamata asjaolule, et eestlased üldjuhul võrdõiguslikkust pooldavad. Reaalsus näitab paraku teistsugust palet.
«Väliselt ütleb igaüks, et kõigil on samad võimalused – valitseb võrdsus. Aga poole rahvastiku jaoks siin päris kõik ei klapi. Näib, nagu oleks Eesti vaikimisi seksistlik riik,» arutleb Laas.
Ainuüksi diskrimineerimisega suurt palgalõhet siiski põhjendada ei saa.
«Eesti on endale võtnud eesmärgiks meeste ja naiste palgaerinevusi uurida,» ütleb Waltereit Tallinna Ülikooli ees salvestatud stand up'is. «Alates 2019. aastast on käimas laiaulatuslik sotsiaalministeeriumi tellitud uuring, mis peab välja selgitama nii palgalõhe põhjused kui ka võimalused selle probleemi vastu midagi ette võtta.»
Tallinna Ülikoolis salvestatud intervjuus ütleb soolise palgalõhe vähendamise projektiga REGE (Reducing the Gender Wage Gap) seotud sotsiaalteadlane Triin Roosalu, et erinevate ettevõtete omanike ja töötajatega tehtud intervjuudest koorus välja nii mõndagi kummalist.
«Jäi kõlama sõnum stiilis «meil pole palgalõhet, sest me pole sellist asja kunagi soovinud». See, et peame ennast eeskujulikuks, on üsna oluline teave. Igaüks on küll nõus väitega, et Eestis on suur palgalõhe, aga see pärineb justkui kusagilt mujalt, mitte enda ettevõttest või enda tegevusest,» ütleb Roosalu.
«Ent see pole ainuke palgalõhe põhjus,» resümeerib Waltereit. «40 protsenti sellest lõhest on võimalik strukturaalselt põhjendada. Näiteks töötab ebaproportsionaalselt palju naisi madalalt tasustatavates majandusharudes – kassiiride või koristajatena. Ometi eksisteerib palgalõhe ka hästi tasustatavates harudes, selgeimalt finantssektoris. Suurem osa naisi jääb seal pidama kas madalamatele palgatasemetele või siis makstakse neile sama töö eest vähem palka kui meestele. Sel juhul saab kaebuse esitada võrdõigusvolinikule, kelle laual maandub aastas 300 avaldust. Väidetavalt on kõige keerulisem muuta sissetallatud konservatiivseid vaateid. Aga pärast jaanuarikuist valitsusevahetust puhuvad juba teised tuuled.»
«Kui me räägime veel siin poliitilisest poolest, siis muutused on võrreldes eelmise valitsusega selgelt tuntavad,» räägib soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo nõustaja Toomas Kasemaa. «Varem oli meil valitsuskoalitsioonis väga rahvuskonservatiivne partei. Nüüdseks aga on ühiskondlik toon naiste õiguste suhtes täiesti teiseks läinud.»
«Nimelt on riigikogus üht-teist toimunud. Riigi eesotsas on kaks naist ja ka ministrite kabinetis on pooled naised. Võib olla midagi siiski muutub,» kõneleb kaadritagune tekst. «Aga kiiresti ilmselt mitte – ei Eestis ega ka mujal Euroopas.»
«Palgalõhe pole mitte ainult Eestis suur,» ütleb Anja Waltereit saatelõigu lõpu-stand up'is. «Saksamaal oli see aastaid pea samasugune. Prantsusmaa on palgalõhe poolest veidike kõrgemal kui ELi keskmine. Progress tuleb aga teosammul – viimase kümne aastaga on euroliidu palgalõhe vähenenud vaevalt kolm protsenti.»