Gröönimaa valimistel põrkuvad maailma suurjõudude kaevandushuvid

Austraalias registreeritud Hiina ettevõtte Greenland Minerals töötaja Kvanefjeldi mäel, mille all asub üks maailma suuremaid haruldaste muldmetallide maardlaid. Gröönima loodusvaradele ihuvad hammast paljud maailma suurjõud. Foto: Greenland Minerals Ltd / Reuters / Scanpix

Gröönimaal toimuvad täna ennetähtaegsed parlamendivalimised, millel võib olla suur mõju rahvusvaheliste jõudude vägikaikaveole Arktikas, sest valimiste keskmes on küsimus, kas Taani koosseisu kuuluv omavalitsusala peaks lubama rahvusvahelistel kompaniidel kaevandada oma territooriumil haruldasi muldmetalle.

Seadusandjad otsustasid ennetähtaegsete valimiste korraldamise veebruaris, kui paremtsentristlikud demokraadid lahkusid kolme partei koalitsioonist ning vasaktsentristliku Siumuti (Edasi) juhitav valitsus jäi 31-kohalises parlamendis vähemusse.

Demokraatide lahkumise üheks põhjuseks oli sügav poliitiline lõhe, mille põhjustas Lõuna-Gröönimaa uraani- ja haruldaste muldmetallide kaevandamise projekt. Kvanefjeldi projekti toetajad näevad selles võimalikku majandusliku jõukuse ja uute töökohtade allikat saarel, mille majandus sõltub praegu kalandusest ja Taani valitsuse toetusest.

Peaminister ja endine Siumuti esimees Kim Kielsen püüdis läbi suruda tegevusloa andmist Austraalias baseeruvale, kuid Hiina omanikuga firmale Greenland Minerals, kellele Kvanefjeldi kaevandus kuulub.

Tänavu märtsis tõi Londoni mõttekoda Polaaruuringute ja -poliitika algatus (Polar Research and Policy Initiative ehk PRPI) oma raportis välja, et nn viie silma maad Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa peaks keskenduma Gröönimaale, et vähendada oma sõltuvust Hiinast oluliste mineraalide hankimisel.