VIDEO ⟩ Mart Helme asutab riigikogus Euroopa Liidust väljaastumise toetusgrupi (94)
10. aprill 2021, 13:00
/nginx/o/2021/02/01/13606915t1h6413.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme ütles ERRile antud intervjuus, et soovib asutada riigikogus toetusgrupi, mille eesmärk on Eesti lahkumine Euroopa Liidust.
«Kõigepealt on eesmärk ikkagi algatada vastav diskussioon. Küsida: kuhu liigub Euroopa Liit ja kuhu liigub Eesti Euroopa Liidu sees,» vastas Helme küsimusele, kas EKRE soovib Eesti Euroopa Liidust välja viia.
«Me mõistame ju väga hästi, et nüüd vallanduvad süüdistused, et oleme Kremli käsilased, kuidas Eestil on valida ainult kas Euroopa või Venemaa, kuidas ei iialgi enam Eesti ei tohi üksi jääda, kõik need stampväljendused käiakse välja,» märkis Helme ja lisas, et püüab lihtsalt inimesi mõistusele kutsuda ning diskussiooni tekitada.
«Lisaks vohab Euroliidus neomarksistlik ideoloogia, näiteks tühistamiskultuur. Mul tõusevad ihukarvad püsti, kui keegi räägib sellest, et Mozart ja Beethoven on valge rassi ülimlikkuse kehastus, ja seda tuleb revideerida,» viitas Helme parempoolse meedia libauudisele, et Euroopa heliloojad kui valgete ülemvõimu kehastus eemaldatakse Oxfordi ülikooli õppekavast. «Ega me ei hakka ju ometi nägusid mustaks värvima ja vabandama selle eest, et me juhuslikult oleme valged inimesed.»
«Käib ideoloogiline pressing, näiteks see vihakõne teema. Riigikogus kolmapäeva öösel istusime ja kuulasime, kuidas me peame üle võtma Euroopa direktiivid, mis kohustavad meid sisse seadma tsensuuri. Meediateenuste seadus sisaldab sisuliselt kohustust tsensuur kehtestada. Ja muidugi meie ametnikud on siin omakorda suutnud vindi veel peale keerata,» oli Helme nördinud.
EKRE tuli viimaks kapist välja
Keskerakondlasest tervise- ja tööminister ning eelmise (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa) võimuliidu üks peaarhitekte Tanel Kiik kommenteeris Helme sõnavõttu Twitteris järgmiselt: «EKRE tuli viimaks kapist välja. Eks valijatega tulebki aus olla.»
«On teemasid, millega ei mängita,» kirjutas sotsiaalmeedias riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Imre Sooäär. «Kas ootame ära päeva, kui Mart Helme käib Riigikogus Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma avaldusele allkirju kogumas? Suure tõenäosusega Helme kangelastegudeni siiski ei jõua, sest ta jääb juba oma fraktsioonis vähemusse,» lausus Sooäär. «Aga mine tea, võib olla tunnevad ekrelased end hoopis koduselt, kui nende suuruselt teine juht on rääkinud.»
Sooääre sõnul on mõttetu hakata isegi spekuleerima teemal, mida toob kaasa Eestile EList lahkumine. «Piisab vaid sellest, kui lugeda uudiseid Brexiti mõjudest. Segadus, ebakindlus, eraldatus, süvenev sotsiaalne kihistumine, hirm tuleviku ees, järsult kasvanud suitsiidide arv, eriti meeste hulgas jne. Need on vaid mõned saareriigi olukorda kirjeldavad märksõnad,» loetles ta.
«Helme üritas vist oma mõttevälgatusega taas Euroopa uudisekünniste latti ületada. Loodan, et ei ületa, oleks Eestile parem,» lisas Sooäär.
«Teeks siis kohe Kremli toetusrühma? Kapist välja? Pole vaja veiderdada, osaleda näiteks meeleavaldustel käsikäes Öise Vahtkonna tegelastega, luues eksitavat muljet Eestist kui lõhestatust riigist ning rääkida kui halb on olla Euroopa Liidus või USA partner?» arutles Reformierakonna liige Kristen Michal.
Michal toonitas, et Eesti rahva teadlik valik on olnud Lennart Meri ajast Euroopasse ja läände. «Ta oleks küllap muhelusega öelnud, et hea, kui mask maha saab, sest väike riik peab teadma oma sõpru ja vaenlasi. Ka riigis tasub seda teada,» kommenteeris Michal.
Ta lisas, et Euroopa ja lääs on Eesti tee ning kui vaja, tuleb seda parlmendis meenutada ka sellele toetusrühmale. «Enamus Eesti rahvast ja parlamenti on kindlalt teisel poolel. Hea, et mask maha sai,» ütles Michal kokkuvõtteks.
Mart Helme kultuuriministrile: Euroopa Liidust on vaja kiiresti lahkuda
7. aprillil toimunud riigikogu täiskogu istungil oli «Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE)» esimene lugemine.
«Vabandust, kui ma võtan mõnevõrra patroneeriva hoiaku, aga mina mäletan aega, kus praktiliselt kõik mitte meeldivad seisukohad oli võimalik tembeldada nõukogudevastaseks tegevuseks või nõukogudevastaseks hoiakuks. Ja see kõik oli karistatav, see kõik oli taunitav,» alustas oma küsimusega Helme. Ta lisas, et kui ei karistatud vanglaga või muul moel, siis oli võimalik töölt lahti lasta, muid repressioone kasutada. «See, mida teie meile praegu pakute, on täpselt seesama. See on täpselt seesama. Ja kui te petate ennast ja kui teie erakonnakaaslased ja koalitsioonikaaslased ennast petavad, siis mind nad sellega ei peta,» lisas ta ministrile.
«Ja ma teen ainult ühe järelduse teie korduvast korrutamisest, et see on Euroopa Liit ja me oleme kokku leppinud. Esiteks me ei ole seda kokku leppinud. Ja teiseks, kui see on Euroopa Liit, mis nõuab meilt enda sandistamist, enda tsenseerimist, siis ma teen ühe järelduse: Euroopa Liidust on vaja kiiresti lahkuda ja ma olen üsna veendunud, et ma algatan sellekohase toetusrühma siin riigikogus,» rääkis Helme.
Kultuuriminister küsis Helmelt üle: «Kas see oli küsimus?»
Selle peale ütles riigikogu esimees Jüri Ratas (KE) kultuuriministrile, et tal on võimalus vastata ning on ka võimalus vaikida.
«Direktiiv kui selline on välja töötatud kõigi liikmesriikidega koos. Ma ei hakka seda Euroopa Liidu protsessi siin välja tooma, kindlasti lugupeetud saadik seda teab. Aga loomulikult on kõigil saadikutel õigus pidada debatti siin saalis selle üle, seaduse menetluse ajal oma seisukohti avaldada ja see on ainult tervitatav,» vastas Ott.
Eelnõu läbi esimese lugemise
Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamisplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. Näiteks puudutab see YouTube’i, Vimeo`t, Dailymotion`it.
Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta, avalikustama omandistruktuuri.
Eelnõuga ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunes'ile), aga ka kodumaistele videolaenutustele kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.