Mihkelson: Lavrovi vihjed territoriaalsete nõudmiste kohta pole tõsiselt võetavad (10)
10. aprill 2021, 14:40
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on välisminister Eva-Maria Liimetsa ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi reedene telefonivestlus selge märk progressist kahe riigi suhtluses.
«Ükskõik kui keerulised ka riikidevahelised suhted ei oleks või kui habras poleks rahvusvaheline julgeolekupilt, on just välisministrite ja diplomaatide roll hoida kontakte ning püüelda pingete maandamise või olemasolevate probleemide lahendamise suunas. Seda eriti veel sellistes suhetes, mis mõjutavad Eesti ja kogu regiooni julgeolekut,» kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.
Mihkelsoni sõnul see, et Eesti ja Vene välisministrid ei olnud enne eilset suhelnud enam kui viis aastat, on väga kõnekas. «Küsimus pole selles, et telefonikõned või kohtumised lahendaksid sügavalt juurdunud probleeme. Seda eeldada oleks naiivne. Kuid samas on fakt, et ka kõige vastandlikumaid positsioone on võimalik tasandada kannatliku ja sihikindla diplomaatilise tegevuse kaudu,» selgitas Mihkelson.
«Kui Jaan Poska oleks omal ajal lähtunud arvamusest, et enamlastega ei tohiks mingil juhul läbi rääkida, sest tegemist on ju terroristidega, siis poleks meil täna Tartu rahu ega selle artikkel 2 tähenduslikku alust kogu Eesti-Vene suhete ajaloole.»
Väliskomisjoni esimehe sõnul oli eilne ministrite paarikümneminutiline kõne tutvumiskontakt, kus pooled esitasid oma nägemuse omavahelistest suhetest ja rahvusvaheliselt tähtsatest küsimustest. «Väga hea, et minister Liimets sai võimaluse otse Venemaa välisministrile välja öelda meie suhtumise pingete eskaleerumisest Ukraina piiridel,» märkis Mihkelson.
Ta meenutas, et just Venemaa agressioon Ukraina vastu on põhjustanud aastatepikkuse Vene-Lääne suhete jahenemise, mis omakorda mõjutab Eesti-Vene suhteid. «Meil pole vaja ennast petta – mida halvemad on suhted Venemaa ja lääneriikide vahel, seda pingelisem ja ohtlikum on ka meie julgeolekuolukord. Seda aitab maandada eeskätt meie tugev liitlassuhe NATOs, usutav heidutus ja diplomaatiline tõsiseltvõetavus, sealhulgas ka suhetes Venemaaga,» lausus Mihkelson.
Ta nentis, et eilse kõne sisuküsimustes polnud midagi üllatavat. «Lavrov esitas tuntud loetelu Moskva jutupunktidest, mis on otsati pärit juba 1990. aastatest. Sellele vastu esitas Liimets omad seisukohad, mis on samuti teada ja tuntud meie järjekindlast välispoliitilisest agendast suhetes Venemaaga. See, et kokkupuutepunkte napib, pole ju kellelegi üllatus,» lisas väliskomisjoni esimees.
Väliskomisjoni esimehe sõnul piirilepingu teemal püüab Venemaa diplomaatiliselt veeretada palli Eesti poolele, kuigi lepete ratifitseerimine on peale Venemaa allakirjutamist 2014. aastast jäänud toppama just Kremli ja riigiduuma taha.
«Lavrovi vihjed territoriaalsete nõudmiste osas pole tõsiselt võetavad, sest see klausel juba sisaldub Lavrovi enese allkirjaga kinnitatud leppes,» loetles Mihkelson vastuolusid.
«Jüri Ratase teise valitsuse ministrite välispoliitilistele jänesehaakidele vaatamata pidas ka endine välisminister Urmas Reinsalu territoriaalsetest nõudmistest rääkimist kohatuks. Arvamus, et Venemaa justkui suruks meile peale oma põhimõtetest loobumist, on täielik nonsenss. Meid pole võimalik sellega mõjutada ega ühiskonda lõhestada, kui muidugi Eestit Euroopa Liidust välja tõmmata sooviv EKRE näiteks ise Kremli meelevalda ei kipu,» selgitas Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul tuleb suhetes Venemaaga liikuda tasa ja targu, toetudes sihikindlalt Eesti põhimõtetele ja liitlassuhetele nii NATOs kui ka Euroopa Liidus.
«On ilmne, et igasugune sõjaline eskalatsioon Ukrainas üksnes halvendab ka meie suhete fooni Venemaaga. Samas on oluline Eesti diplomaatidel hoida töös need konsultatsioonide kanalid, mis võimaldaksid otse rääkimist olemasolevate praktiliste küsimustega tegelemisel, nagu näiteks piiriülene koostöö – kohe on avanemas uued Euroopa Liidu vahendid piiriüleste projektide tarbeks,» märkis Mihkelson.
«Ka president Kersti Kaljulaidil tuleb lähiajal otsustada, milline koreograafia valida juuniks kavandatud soome-ugri maailmakongressiks.»