Siseminister Jaani: politsei pidi eskalatsioonile vastama ja taktikat muutma

Siseminister Kristian Jaani. Foto: Remo Tõnismäe

Siseminister Kristjan Jaani tõdes «Esimeses stuudios» antud intervjuus, et nädalavahetuse meeleavaldustele kiirreageerijate saatmise tingis üha suurenev rahvahulk ja politsei korralduste eiramine.

Jaani ei olnud nõus hinnanguga, et politsei esines meeleavaldusel tarbetu jõudemonstratsiooniga, kui saatis kiirreageerijad Vabaduse väljakule. «Mina nimetan seda politsei taktikaks, mitte jõudemonstratsiooniks. Seda tuleb alati hinnata koosmõjus. Kui meeleavaldusel pole korraldajat, rahvast tuleb kogu aeg juurde ja toimub eskalatsioon, siis peab ka politsei oma taktikas valima eskalatsiooni. See tähendabki seda, et ka politsei toob ressurssi juurde. Eskalatsiooni põhjendused võivad olla mitmesugused: suhtumine politseisse, kuidas allutakse selgitusele, kas ollakse agressiivselt meelestatud ja kuidas tunnetab politsei seda ohtu,» selgitas Jaani.

Ta lisas, et meelavalduse varasematel päevadel piisas ka pehmemast lähenemist ning peamiselt tegeleti sõbraliku selgitamisega. «Esimeses etapis see nii töötaski. Politseid kuulati väga hästi ja selgitusi võeti kuulda. Aga kui mingil hetkel tuleb rahvast juurde ja politsei korraldusi enam ei kuulata, siis peab ka politsei oma taktikat muutma. Seda politsei ka tegi.»

Siseministri sõnul on meeleavaldajate sõnum ka ajas muutunud. «See protestimine on läinud huvitavaks. Kui ta algselt oli suunatud konkreetselt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) erinevate muudatusettepanekute vastu, siis täna on see narratiiv läinud laiemaks. Väljendatakse oma pahameelt piirangute üle ja selle üle, et ühiskond on kinni. Aga Eesti on õigusriik ja selline meeleavaldus on lubatud. Isegi täna, kus meil on tervishoiualane hädaolukord.»

Jaani kordas üle, et inimesed tänavatele toonud NETSi on tarvis bürokraatia vähendamiseks. «Järelvalve vaates on see väga lihtne: ta muudab seda, et terviseamet saab pühenduda rohkem tervishoiualase hädaolukorra lahendamisele, mis on tema põhiülesanne. Ja järelvalve poole saaks terviseamet läbi kaasamise anda PPAle. Ehk PPA võtaks terviseametilt järelvalve enda kanda ja viiks menetluse läbi algusest lõpuni. Hetkel saab politsei sekkuda, rääkida ja inimesi korrale kutsuda. Aga süüteomenetluse algatamise õigust pole. Ja protsess, kuidas see täna terviseametile jõuab, on äärmiselt bürokraatlik.»

Kuigi meelavaldajad protesteerivad politseile lisavolituste andmise vastu, siis Jaani teatel täiendavaid õiguseid, peale menetluse alustamise võimaluse, ei lisandugi. «Politsei tegelikult ei saagi väga volitusi juurde. Terviseamet saab küll endale ühe. See puudutab olukorda, kus nakkusohtlik inimene ei püsi kodus ja käib avalikus kohas ringi ning nakatab teisi. Sel juhul saab terviseamet saab ta koju tagasi viia. Rõhutan - koju tagasi viia. Ja terviseamet võib volitada ka politseid seda sama tegevust tegema,» selgitas Jaani.

Endine Põhja prefekt kirjeldas ka, kuidas käib rikkumiste menetlemine täna. «Kui politseiametnikud avastavad näiteks korduva rikkumise, kus eelnev selgitustöö ei andnud tulemust ja rikkumist jätkati, siis politsei peab olukorra fikseerima, vormistama dokumendid ning panema kokku materjali. Siis saatma selle terviseametile, kes teeb materjali lahti, vaatab üle, hindab, kuulab sageli veel ka politseiametnikud üle ja siis otsustab, mida selle rikkumisega edasi teha,» selgitas Jaani bürokraatia kadalippu.