Sloveenia president tõrjus väidetava kava piiride muutmiseks Balkanil
Sloveenia president Borut Pahor tõrjus reedel mitteametliku ettepaneku piiride muutmise kohta Lääne-Balkanil, mille tema riigi peaminister oli väidetavalt edastanud Euroopa Liidule.
Sloveenia uudisteportaal Necenzurirano avaldas neljapäeval dokumendi, milles tehakse ettepanek territooriumide vahetuseks, et lahendada serblaste, albaanlaste ja horvaatide rahvusküsimused.
Pinged Balkanil hõõguvad pärast 1990. aastate Jugoslaavia sõda endiselt.
Dokumendis tehakse ettepanek Albaania ühendada Serbia endise provintsi Kosovoga, osa Bosniast liita Serbia ja Horvaatiaga ning luua väike Bosnia riik, mis peaks otsustama, kas tihendada oma suhteid Euroopa Liidu või oma liitlase Türgiga.
«Ma ei ole teadnud ega tea sellest dokumendist midagi,» lausus Pahor.
«Olen kategooriliselt vastu igasugusele piiride muutmisele, sest ma ei usu, et seda oleks võimalik rahumeelselt saavutada,» lisas ta.
Kohalik meedia väidab, et Sloveenia peaminister Janez Janša andis selle dokumendi veebruaris üle Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Charles Michelile.
Janša, kes kavatseb juulis algaval Sloveenia eesistumisperioodil ELis võõrustada tippkohtumist Balkani küsimustes, eitab sellise dokumendi edastamist, öeldes, et ei ole Micheliga tänavu kohtunud.
«Sloveenia püüab tõsiselt leida lahendust piirkonna arengule ja pakkuda ELi väljavaadet Lääne-Balkani riikidele,» kirjutas ta Twitteris.
Necenzurirano sõnul on dokumendi autorid teadmata, kui see võib olla osaliselt kirjutatud Budapestis.
Ungari valitsus ei ole aga kommentaarisoovile vastanud.
Bosnia presidentuuri moslemist liige Šefik Džaferović kirjutas reedel Michelile, et need ettepanekud on destabiliseerinud riiki ja põhjustanud inimestes muret.
«Igasugused katsed piire ületada seavad ohtu rahu meie riigis ja regioonis,» märkis ta, lisades, et säärased algatused tuleb eos lämmatada.
Bosnia serblaste rahvuslasest liider Milorad Dodik tõdes neljapäeval, et riigi tükeldamise ettepanek ei ole uus, ning kui Bosnia «ei suuda funktsioneerida, siis tuleb rääkida rahumeelsest lahutusest».
Sloveenia ja selle naaberriik Horvaatia, mis mõlemad kuuluvad ELi, kuulutasid 1991. aastal lahkulöömist tollasest Jugoslaaviast. Järgnenud aastatepikkuses konfliktis hukkus selles piirkonnas üle 130 000 inimese.