Mida teha, kui seljavalu vaevab?

TEVA
Copy
Foto: Shutterstock

Tänapäeval kannatab üha enam inimesi seljavalude käes.  See ei ole ainult vanemate inimeste haigus, seljavalu kogevad sageli ka noored. Uurisime Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarsti Eve Sooba käest, mis põhjustavad seljavalusid kõige enam ning kuidas nendega toime tulla.

Alaseljavalud on inimesi kimbutanud juba aastakümneid. Kui vanasti oli peamiseks põhjuseks füüsilisest tööst tingitud ülekoormus, siis tänapäeval on probleemiks vähene liikumine ning sellest tekkiv keha mittevalmidus füüsiliseks koormuseks. Pikka aega kestnud vähene füüsiline aktiivsus muudab meie keha nõrgemaks ning iga väiksem pingutus või pikalt kestev sundasend tekitab seljas ärritust ja pingeid. Pikalt kodus veedetud aeg ning kogu keha vähene aktiivsus mõjub halvasti ka rühile. Kuna kaasaegne elustiil soosib pigem mugavust nii tööl kui kodus ning istumisaeg on varasemaga võrreldes pikem, tuleb keha regulaarselt treenida.

Alaseljavalu on üha suurenev puude määramise põhjus.

Seljavalud võivad muutuda krooniliseks ning inimene tunneb end haigena. Kohanematus haigusega võib viia puude tekkeni. Kogu maailmas kasvab seljavaluga inimeste seas puuetega inimeste arv.  Selle vältimiseks tuleb panustada oma tervisesse, liikuda, käia edasi tööl, kasvõi osaliselt – see hoiab ka meeleolu üleval. Kindlasti ei tasu jääda tööelust pikalt kõrvale. Näiteks 2014. aastal Eestis tehtud haigekassa auditis selgus, et 30% patsientidest jäid seljavaludega haiguslehele ja nendest ca kolmandik oli haiguslehel pikalt. Selleks, et haigust ennetada või muuta kergemini talutavamaks, tuleb oma keha liikuvana hoida, treenida ja teha sobivaid harjutusi.

Seljavalude põhjused on erinevad.

Nooremas eas on nn mittespetsiifiliste seljavalude põhjuseks pigem pehmete kudede probleemid, kus valu põhjus ei ole alati üheselt selge ning see on tihti iseparanev. Enim pöördutakse arsti poole nn “selja ära tõmbamisega”, kus valu on intensiivne ja koed võivad olla tugevasti ärritunud. Sellisel juhul võib perearstilt paluda ravimeid. Päevakavasse tuleks lisada ka lõõgastavad, lihaspinget ja valu vähendavad asendid. Pikalt voodisse jäämise või igapäevase liikumise vältimine toob kaasa kestvad valud ja paranemine venib.

Vanematel inimestel on tavaliselt selg rohkem kange ja liikumatu ning lihased on jäänud nõrgemaks. Esineb ka aastaid kestnud lülisamba deformatsioone, mis aastate möödudes hakkavad seljale liiga tegema. Rüht ei ole enam nii sirge ning selg hakkab valutama. Siin aitavad kõige paremini võimlemine, harjutused ja venitamine.

Noortel, eriti meestel, esineb põletikulist seljahaigust, anküloseerivat spondüliiti, kus selg on hommikuti kange ja valutab. Valu on tugev ja sunnib voodist välja tulema ning liigutama. See teeb olemise talutavamaks, kuid valu ei kao. Tegemist on põletikulise kroonilise seljahaigusega, kus põletik on kogu kehas. Selle haiguse kahtluse korral suunab perearst patsiendi reumatoloogi vastuvõtule.

Tugeva, järsult tekkiva seljavalu põhjuseks võib olla ka lülidevahelise kõhreketta väljasopistumine või rebend. See võib pressida närvijuurele ning valu kiirgub jalga. Kui sellega ei kaasne halvatust ja valu ei süvene, on raviks mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ning radikuliiditüüpi valuravimid. Paranemine võtab aega kuni kuu ning valu võib korduda. Oluline on olukorraga kohaneda ja olla ise aktiivne. Füsioterapeudi abiga leiab endale sobivad harjutused ning valu vähendavaid lisaprotseduure saab ka taasusravis käies.

Krooniliste seisundite puhul ei ole algne põhjus välja ravitud ning haigus võib süveneda. Esineb juhte, kus lülisambakanal on kitsas või mõni lüli on tugevalt oma kohalt ära nihkunud, mis annab kramplikke valusid tuharates ja jalgades ning kõndimine on häiritud. Kui inimene, kes varasemalt on harjunud tegema pikki jalutuskäike, peab hakkama vahemaid lühendama, on aeg pöörduda seljakirurgile.

Krooniliste seljavalude puhul tuleb jälgida ka, et meeleolu ei langeks ja ei tekiks depressiooni, sest nii võib valu võimenduda ja tekib motivatsioonipuudus treeninguteks. See omakorda ei lase seljavalul paraneda. Ära karda pöörduda spetsialisti poole, sest siin on kõige tõhusam õige raviplaan, meeskondlik taastusravi ja kombineeritud ravi.

Kui selg on liiga tugev  

Inimestel, kes teevad füüsilist tööd, kus koormus seljale on suur ja tekivad sundasendid, võivad selja- ja jalalihased olla liiga tugevad ja pidevas ülepinges.  Nende selg on jäik, jala tagumise osa kõõlused on lühenenud. Selle raviks on lõõgastumine, venitused, kudede soojendamine ja rahustamine. Sobivad hästi soojaravi (parafiini, muda, saun) ning rullimine ja massaaž.

Väldi sundasendeid

Sundasend ei ole seljale hea. Soovitatav on istuda sirutatud asendis, rind ees ning iga tunni aja tagant end sirutada ja liigutada. Aeg-ajalt tuleb keha lõdvestada ja asendit muuta, vabastada selg, pea ja õlad pingest. Pikemal istumisel vali endale sobiva kõrgusega laud.

Istuva tööga inimesed võiksid lisaks teha seljale sobivaid treeniguid, näiteks vesivõimlemine, Pilates, Body balance jt., sest kui selg on pikalt liikumatus asendis ning seljavaludele tähelepanu ei pöörata, võivad need muutuda krooniliseks.

Seljavalu puhul tuleks konsulteerida esmalt perearstiga.

Kui inimesel on häiriv seljavalu, tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes olukorda ja sümptomeid analüüsides määrab diagnoosi ning ravi. Vajadusel suunab edasi taastusarsti, reumatoloogi või seljakirurgi vastuvõtule.

Ohumärkideks on olukorrad, kus valu ei vähene, tekib halvatus, esineb soole-, põiehäired, jalgadevaheline tuimus, on esinenud trauma ja inimene ei saa käia. Sellistel juhtudel tuleks pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

 Leia oma spordiala.

Terve selg tähendab küll tugevat keha, kuid oluline on, et keha oleks painduv. Selleks tuleb treenida tervet keha - kõhu-, tuhara- ja jalalihaseid, kuid unustada ei tohi ka selja ja jalgade liikuvust. Idamaades kasutatakse selleks joogat, tai chi-d ja teisi targalt kombineeritud treeninguid kõrge vanuseni. Keha on üks tervik, mis vajab mitmekülgsust ja ka hingehoolt. 

Tunne oma keha – jälgi, mis seljale ei sobi, kohanda, muuda, tee pause, vaheta asendeid ja liiguta. Me liigume igapäevaselt pigem vähe, seega kasuta lifti asemel treppe ning suurenda üldist füüsilist aktiivsust näiteks kõndimise, suusatamise, ujumise või tantsimisega.

Kui tugevam valuperiood on möödas, tuleb alustada vähese liikumisega. Kindlasti ei tohiks koheselt tagasi pöörduda oma tavapäraste harjutuste ja tõsiste koormuste juurde, vaid treeninguid targalt kasvatada ning alustada vähesest. Igapäevane füüsiline liikuvus on seljavalu vähendamise juures oluline. Selleks on hea teha jalutuskäike, sõita rattaga, harrastada vesivõimlemist ja venitada.  Soovitav vältida hüppeid, asfaldil jooksmist ja põrutusi.

Oluline on leida enda jaoks sobiv ja meeldiv spordiala, sest see hoiab meeldivas ja pidevas liikumises ning seda vähem esineb ka seljavalusid.

Pea meeles, et seljavalu ei küsi vanust. Ta võib sind üllatada ebameeldivalt, kuid sina üllata teda vastu, ole visa ja haara härjal sarvist, ära kohku valust! Aktiivne suhtumine on pool võitu!

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutavad igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Meie missiooniks on luua ja teha kättesaadavaks tooteid, mis aitavad patsientidel erinevate terviseprobleemidega toime tulla. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on innustanud otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu oleme loonud veebikeskkonna https://www.facebook.com/Terviseeesthoolitsemine kust leiab informatsiooni erinevat tüüpi valude kohta ning samuti nõuandeid ja harjutusi nende leevendamiseks. Lisaks oleme loonud veebikeskkonna Tervise eest hoolitsemine, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid, kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.

TEVAS-EE-NP-00001

Copy
Tagasi üles