Septembris toimuvad Saksamaal üldvalimised ning nüüdseks on selgunud, kes kantslerikandidaatidena vastamisi lähevad. Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras selgitasid Kuku raadio saates «Välismääraja», kuidas on Saksamaa parteimaastik muutunud enne valimisi ning millised teemad on avalikkuse tähelepanu all.

Raik tõi välja, et tänavune aasta on Saksa sisepoliitikas olnud eriline, sest parteimaastik on pöördumatult muutunud. Esmakordselt on oodata, et sotsiaaldemokraatlik SDP kukub toetuselt kolmandaks ning pole näha, et lähiajal oleks neil võimalusi tõusta. Rohelised on pikka aega toetust kogunud ning nüüd jõudnud nii kaugele, et lausa konkureerivad kristlik-demokraatliku CDUga kõige suurema erakonna koha pärast. «See on midagi täiesti uut,» nentis Raik. 

Ta tõmbas paralleeli, et samamoodi killustunumaks on parteimaastik muutunud paljudes teistes Euroopa riikides. See tähendab, et koalitsioonide ehitamine on läinud keerulisemaks. 

Terras selgitas, et CDU populaarsuse langusele on mitu põhjust. Esiteks on nad olnud viimastel aastatel väga lõhki. Kantsleri kandidaadi valik kestis liiga kaua ning konflikt läks liiga teravaks. Lisaks oli neil märtsis suur maskiskandaal, mille järel nii mitmed CDU kui ka CSU liikmed on pidanud Bundestagist lahkuma ning mõned on kohtu all. 

Sisevõitluses võitis CDU juhi- ja kantslerikandidaadi koha Armin Laschet Friedrich Merzi ning Markus Söderi vastu. «Friedrich Merz on CDUs samasugune tüüp, nagu seda on Söder Baieris. Ehk natuke nagu [Austria kantsler Sebastian] Kurz ja ÖFP Austrias: «mina ütlen», populistlikult võtan need teemad, mis inimestele meeldivad ja mu populaarsus tõuseb. Täna on Söderi toetus CDU ja CSU ühises osas umbes 60 protsenti, kui inimesed peaksid valima,» võrdles Terras.

Seetõttu on Terrase sõnul Lascheti võit hämmastav fenomen. Ta selgitas, et Laschet võitis kaks korda: esimest korda Merzi CDU juhi koha peale ning seejärel Söderit kantslerikandidaadi peale. «[Laschetit] keegi ei toeta, aga ta läheb läbi. Mina usun, et ta suudab enda taha koondada. Tema on selgelt Merkeli moodi kantslerikandidaat,» kirjeldas Terras.

Raik täiendas, et CDU puhul saab öelda, et võim korrumpeerib. Seda ei saa öelda Merkeli kohta isiklikult, sest tema on skandaalidest puhas, täpsustas Raik. Küll aga on erakonnal olnud korruptsiooni-, maski- ja välisrahastusega seotud skandaale. 

Välisrahastuse küsimus on nüüd kogu Saksamaa poliitikas tähelepanu alla toodud: kuidas erinevate nõuandvate organisatsioonide ja fondide kaudu on Saksamaale tulnud vene raha, Azerbaidžaani raha, viimastel aastatel ka Ungari raha. Rahastuse eesmärk on mõjutada Saksamaa poliitikat nendele riikidele sobivas suunas ning sellest on kasu lõiganud erakondade poliitikud. «Nüüd on näha, et on süsteemsed probleemid, miks selline asi on võimalik,» sõnas Raik. 

Raik ja saatejuht Hannes Hanso võtsid kokku, et CDU on skandaalide koosmõjul sattunud olukorda, kus nad valimiste järel võivad langeda opositsiooni. Samas võivad nad teha koalitsiooni ka rohelistega. Terras tõi välja, et roheliste edu kindlustamise põhiküsimus on inimeste usk sellesse, kas erakonna juht Annalena Baerbock suudab olla kantsler. 

Baerbock pole olnud ühelgi valitaval ametikohal ning tal puudub igasugune administratiivkogemus, selgitas Terras. Samal ajal on Laschet juhtinud kõige suuremat liidumaad. Terras prognoosis, et Laschet valib välja 3–4 teemat, millele ta hakkab rõhku pöörama ning rajab sellele oma valimiskampaania. 

Nende teemade seas on rohepööre koos töökohtade säilimisega, digitaliseerimine ehk ühenduse viimine igasse Saksamaa kodusse, ühiskonna integratsioon ning suurem koostöö Euroopa Liiduga. Nende kõrval on olulisel kohal ka koroonaviirus ja majandus. «Aga kuna Saksa majandusel vaatamata koroonale läheb hästi, siis see ei ole nii oluline inimeste jaoks,» kirjeldas Terras. 

Raik võttis kokku, et Laschet isiklikult esindab Merkeli stiilis poliitika jätkumist ning rohelised on uus dünaamiline jõud, mille puhul siiski ei teata, kuidas nad valitsemisega hakkama saavad.