Reformierakonna langustrend on peatumas (7)
28. aprill 2021, 06:22
Nädalaga erakondade toetusprotsendid märkimisväärselt ei muutunud, mis tähendab, et kindla liidrina jätkab Reformierakond ning järgnevad Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati uuringu viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,1 protsenti, Keskerakonda 19,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,3 protsenti ja valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga jäid muutused reitingutabelis 0,6 protsenti piiresse ning seega märkimisväärselt ükski erakond toetust ei kasvatanud ega kaotanud. Liidrikohal olev Reformierakond on seitse nädalat järjest vähehaaval toetust kaotanud, kuid viimaste tulemuste põhjal on langustrend peatumas.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,3 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,1 protsendiga ning Isamaa 5,6 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 52 protsenti ja opositsioonierakondi 31 protsenti.
Teadur Martin Mölderi sõnu on alates märtsi algusest kõige silmapaistvam trend reitingumaastikul olnud Reformierakonna toetuse järjepidev langus. See on kukkunud umbes 35,5 protsendilt 32ni. «Osa sellest langusest aitab ilmselt seletada hiljutiste Reformierakonna toetajate liikumine tagasi eelistuseta valijate kategooriasse. Reaktsioonina EKRE kaasamisele valitsusse ning Reformierakonna jäämisele opositsiooni liikus osa mittevalijad pärast 2019. aasta valimisi Reformierakonna toetajateks. Praegu näeme seda protsessi vastupidises suunas,» kommenteeris Mölder.
«Reformierakonna valitsuses olles kaob selliste protestitoetajate jaoks paratamatult põhjus erakonda toetada. Selle tõlgenduse kasuks räägib ka asjaolu, et eelistuseta valijate osakaal on järjepidevalt liikunud ülesmäge. Samuti on valitsuses olevas erakonnas, kes peab tegema raskeid ja keerulisi otsuseid, lihtsam pettuda, kui opositsioonierakonnas, kes nii palju oma tegude ja sõnade eest vastutama ei pea. Seega võime mitte ainult lähinädalatel vaid ka lähikuudel keskeltläbi näha Reformierakonna toetuse jätkuvalt langust, kuniks see stabiliseerub ligikaudu sellel tasemel, mis ta oli vahetult pärast valimisi,» märkis Mölder.
Loomulikult ei ole see Mölderi sõnul ainuke murrang, mis erakondade toetusstruktuuris viimasel ajal ning eriti pärast valitsuse vahetumist on aset leidnud. «Näiteks meessoost valijate hulgas näeme, et viimasel ajal on tekkinud olukord, kus esikoha pärast konkureerivad EKRE ja Reformierakond, pärast mida tuleb tükk tühja maad ja alles siis järgmine üksteisega võistlev paar – Keskerakond ja Eesti 200. Samuti on väga selgelt viimasel ajal muutunud toetusstruktuur näiteks kõige väiksema sissetulekuga valijate hulgas,» ütles Mölder.
«See on olnud valijaskonna segment, kus Keskerakonnal on olnud mäekõrgune edumaa. Hetkel aga näeme, et kuni 500 Eurot teenivate hulgas on toetus kolme suurema erakonna vahel praktiliselt võrdsustunud. EKRE on seal oma positsiooni kõvasti parandanud ning Keskerakond on taoliste valijate hulgas selgelt toetust kaotanud,» lisas Mölder.