FOTOD ⟩ Fahle ärikvartali ehitusel avastati ajaloolised veekanalid

Fahle pargi ärikvartali ehituse käigus avastati maa-alused paekivi seintega käigud. Arvatavasti on tegu ajalooliste veekanalitega, mille abil suunati kunagine Härjapea jõgi paberivabriku tehaseni.

«Fahle piirkonnas voolas kunagi Härjapea jõgi, mis on tänapäeval maa-alustesse torudesse suunatud, kuid kunagi täitis see jõgi tehase elus olulist rolli. Suure tõenäosusega on tegu veekanalitega, mille kaudu lasti paberivabriku hiilgeaegadel läbi osa Härjapea jõest, et panna tööle suured veskivõllid ja turbiinid. Tegu oli keerulise ja muljetavaldava lüüside süsteemiga,» rääkis Fahle pargi arhitekt Margit Aule KAOS arhitektuuribüroost.

Ajaloolase Jaak Juske sõnul voolas tsaariaegsete linnakaartide järgi põneva leiu piirkonnas südalinna poole Härjapea jõgi, mille ühe kanali kaudu suunati jõevesi vabrikusse. «Midagi on seal piirkonnas säilinud ka võibolla veelgi varajasemast perioodist. Sealt sai alguse ka keskaegne linna veekanal, mis viis Ülemiste järve vee vanalinna ümbritsenud vallikraavi,» rääkis ajaloolane.

Aule sõnul püütakse leitud kanalitele klaaskatus peale panna, et nende lagi jääks tänavaga samale tasapinnale ja oleks tänavalt ka vaadeldav. «Vanade plaanide peal on näha Fahle piirkonnas veel suuri kanalite süsteeme, osa neist toitis jõeveega selle piirkonna väidetavalt vanimaid ehitisi: 18.-19. sajandist pärit kahte veskit ja kõige vanemat paberivabriku hoonet. Arutluse all on ka võimalus need kanalid Fahle pargi hoonete vaheliste maa-aluste ühendusteedena kasutusele võtta,» lisas ta.

Pargi arendaja Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul teavitati leiust muinsuskaitseametit ning kanalid on plaanis säilitada nii suures mahus kui võimalik. «Plaanime võimalusel kanali säilinud osad taastada ning jätta need kõigile vaatamiseks. Just sellised põnevad detailid ja leiud muudavad Fahle pargi eriliseks. Kaalume võimalust muuta käigud uue parkimismaja ja peagi renoveerimisele mineva katlamaja vaheliseks ühendusteeks,» selgitas Mihailov.

Tagasi üles
Back