Valitsus kinnitas sel nädalal riigieelarve strateegia järgnevateks aastateks. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis Kuku raadio saates «Nädala tegija» selgitusi, miks peab kärpima, millised olid valitsuse valikud ning kus on prioriteedid.
Pentus-Rosimannus nentis, et kahe partneri vahel kompromissi sõlmimisega on alati nii, et päris rahul ei ole kumbki osapool. Nii Reformierakond kui Keskerakond olid tõsised võitlejad. Seega on eelarvepuudujäägi vähendamine 2 protsendi võrra ehk suurusjärgus 550 miljonit eurot maksimum, mida praegustes oludes oli võimalik teha.
Ministri sõnul ei päde arvamus, justkui oleks valitsus võinud kärpimise asemel laenu veelgi juurde võtta. Esiteks teeb tema sõnul laenu võtmine olukorda raskemaks. Jutud tasuta rahast kuuluvad tema hinnangul fantaasiavaldkonda. Ta selgitas, et sel aastal maksab Eesti laenu tagasi üle 400 miljoni euro, sama oodatakse meilt järgmisel aastal.
Kulude kokkuhoid on vajalik, et Eesti võiks rahanduspoliitiliselt keerulisest olukorrast järk-järgult välja jõuda. «See kõik ei juhtu ühe aastaga, ei juhtu ka kahe aastaga. Päris tasakaalus oleme ajal, mis eile vastuvõetud riigieelarve strateegiahorisondist jääb kaugemale. Aga sinnapoole minna tuleb,» sõnas Pentus-Rosimannus.
Praegused prognoosid näitavad, et 2023. aasta lõpuks on kogulaen eelarvest umbes 28 protsenti. Saatejuht Meelis Atonen meenutas, et veel mõni aasta tagasi oli riigilaen umbes 10 protsenti. Pentus-Rosimannus märkis, et kui valitsus oleks jätkanud viimase aasta tempos laenu võtmisega, oleks Eesti jõudnud Euroopa Liidus võlgades riikide esinimistusse ning see on vastupidine senisele eelarvepoliitikale.
Eelarveolukord ja püsiv puudujääk on tema sõnul eriti murettekitav, sest pikemas perspektiivis jääb tööeas inimesi Eestis aina vähemaks. See tähendab, et aina vähemaks jääb inimesi, kes oma maksudega kõiki Eesti teenuseid üleval peavad. Seetõttu on tema hinnangul vajalik kulude ülevaatamine ja muudatuste tegemine.
Ta rõhutas, et kindlasti ei jää lõputult kehtima kriisi ajal tekkinud olukord, kus Euroopa Liidu eelarvereeglite rikkumise puhul pigistatakse silm kinni. Juba praegu arutavad liikmesriikide rahandusministrid, mis kuupäevast hakkavad eelarvereeglid taas kehtima. «Kui me enne seda oleme selle augu nii sügavaks kaevanud, et siis peame ühe hetkega hopsti tasakaalu jõudma, siis ka kõige rangematele eelarve kokkupanijatele oleks see lihtsalt üle jõu käiv ülesanne,» ütles ta.