Venemaa lennuk rikkus Eesti õhupiiri (23)
/nginx/o/2021/05/06/13764352t1h3421.jpg)
Vaindloo saare piirkonnas sisenes eile ennelõunal ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni lennuk IL96, mis viibis Eesti õhuruumis umbes minuti.
Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennukil ei olnud lennuplaani ning õhupiiri rikkumise hetkel puudus kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega.
Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku
Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksander Petrovi ja andis üle noodi. See oli tänavu Venemaa Föderatsiooni lennuki juba teine Eesti õhupiiri rikkumine. Eesti seisukohast on tegemist kahetsusväärse ja tõsise vahejuhtumiga ning selline juba korduv rikkumiste jada ei ole kuidagi vastuvõetav.
Lisaks juhtis välisministeerium Venemaa suursaadiku tähelepanu Euroopa Liidu laupäevasele avaldusele, milles nimetatakse meelevaldseks Venemaa otsust kehtestada 30. aprillil õigusliku aluseta sissesõidukeeld Euroopa Liidu institutsioonide esindajatele ja viie liikmesriigi kodanikule, kes seisavad euroopalike väärtuste eest.
Sissesõidukeeld määrati ka Eesti keeleinspektsiooni juhile Ilmar Tomuskile, kes on teinud eesti keele kaitsel ja edendamisel järjepidevat tubli tööd. Eestit paneb imestama ja samas on ka märkimisväärne, et Venemaa just sellist tegevust taunimisväärseks peab.
Samuti rõhutas välisministeerium, et Euroopa Liit peab alusetuks ja vastuvõetamatuks president Putini 23. aprillil allkirjastatud määrust, mis puudutab välisriikide ebasõbralikku tegevust. Määrus on vastuolus 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga. Euroopa Liit on korduvalt kutsunud Venemaad üles lõpetama rahvusvahelise õiguse rikkumised, sealhulgas omaenda rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmise.
Kavandatav ebasõbralikele välisriikidele meetmete omavoliline kehtestamine on Venemaa järjekordne provokatiivne samm pingete teravdamiseks Euroopa Liiduga. Koos Venemaa viimase aja ähvardava retoorikaga punastest joontest ja asümmeetrilistest vastukäikudest ilmestab see tõsiasja, et Venemaa on valinud vastasseisu tee ning pole huvitatud Euroopa Liidu ja Venemaa suhete praeguse negatiivse dünaamika muutmisest. Euroopa Liit ja liikmesriigid on valmis vajadusel reageerima koordineeritult ja tihedas koostöös partneritega.
Välisministeerium kinnitas ka Eesti solidaarsust Bulgaariaga, kus on seoses riigi relvahoidlates aastatel 2011–2020 toimunud plahvatuste uurimisega esitatud kahtlustus plahvatuste korraldamises ja mõrvakatses mitmele Venemaa kodanikule.