Eelarveaugu lappimise viisid: kärped või maksutõus

Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et tema valitsus hoiab maksurahu. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti valitsusel tuleb eelarvekulusid eelolevatel aastatel kärpida umbes miljardi euro võrra, sellega võrreldes on mõned miljonid laste ringiraha või eluasemelaenude intressivabastus kõigest kommiraha.

Loe lähemalt, miks meil tuleb lähiaastatel niikunii võtta miljardite eurode väärtuses laene valitsuste lubaduste katteks.

On ka teine viis, kuidas auk sulgeda ja eelarve tasakaalu saada. Selleks tuleb tulusid suurendada. Lihtsamalt öeldes makse tõsta, sest lõputult ei ole riigil võimalik maatükke, sadamaid või ettevõtteid müüa.

Eelarveaugu lappimine on oluline muidugi juhul, kui valitsus kavatseb kinni pidada eelarvetasakaalu reeglitest, aga praegu näitavad kõik märgid ja poliitikute väljaütlemised, et kolmeprotsendilise eelarvetasakaalu reegel seisab otsustajail silme ees.

Uusi laene tuleb miljardite eurode väärtuses lähiaastail niikuinii võtta, et katta juba riigi poolt teha lubatud kulusid. Näiteks tõsta pensione 1. jaanuarist 2023.

Loe artiklist, kui kulukaks läheb maksumaksjale Keskerakonna peamise poliitlubaduse – 100 eurot pensionile juurde – täitmine.

Kirjutame lisaks peaministri Kaja Kallase positsioonist maksude muutmise osas ning koalitsioonipartnerite Reformierakonna ja Keskerakonna erimeelsustest maksuküsimuses, kui tõenäoline on, et kinnisvaramaks ja automaks peagi tulevad.

Loe, mis küsimusele vastab minister Keit Pentus-Rosimannus teravalt: "Kinkisime alkoholiaktsiisi raha lätlastele ja saime tuhande astmega maksusüsteemi."