Avalik infotund: Kiik, Lutsar, Härma ja Jesse räägivad koroonavaktsiinist

Foto: Erakogu

Tänases vaktsineerimise infotunnis antakse ülevaade Covid-19 vaktsineerimise olukorrast Eestis. Tervisevaldkonna eksperdid vastavad koroonavaktsiine puudutavatele küsimustele. 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) rääkis infotunnis, et Covid-19 olukord on Eestis paranenud. «Praegu, kus tundub Covid-19 teine laine on möödumas, on äärmiselt oluline, et me ei laseks edu käest. Ainuke viis on vaktsineerimine,» lausus minister. 

Eesti on jõudnud tasemeni, kus 35 protsenti täisealisi on vaktsineeritud. «Oleme seadnud eesmärgiks jõuda suve lõpuks 70 protsendi täisealiste inimeste vaktsineerimiseni,» rääkis Kiik. Pärast seda, sügisel, saab tema sõnul ehk juba ka gümnasiste või põhikooli õpilasi vaktsineerida, ent seda ainult juhul, kui neile mõeldud vaktsiinid on valmis ning läbinud ka uuringud. 

Kiik toonitas, et mai teises pooles ei jagu vaktsiine kõigile, ent ometi soovib riik mais ja juunis kõikidele soovijatele esimese kaitsesüsti ära teha. Suvel jätkatakse aga teise doosiga. «Iga okas loeb. Antud juhul: iga süst loeb,» lisas Kiik. 

Lõuna-Aafrika tüvi Eestis

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas, et vaktsineeritud inimestel on viiruse koormus madalam. «Viirus ei ole muutunud, kuid seda on vähem kehas, kui inimene nakatub uuesti,» lausus Lutsar. «Kui palju vaktsineeritud inimesed nakatavad teisi? Seda ei ole veel teada. Hetkel on teada, et kui on vaktsineeritud, siis tal on väga väikene kogus viirust ning ta ei nakata edasi,» lisas Lutsar. 

Kas Lõuna-Aafrika tüvi on Eestis laialdaselt levinud? «Meil ei ole väga palju LAVi tüve. Iga nädal on alla kolme protsendi tulnud juurde,» lausus Lutsar. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma kinnitas, et LAVi tüve tuleb juurde nädalas mõned juhud. «Suurem osa juhtumitest on omavahel seotud. Me ei saa rääkida ulatuslikust LAV tüve levikust,» selgitas Härma. 

Lutsari sõnul on koroonavaktsiin AstraZeneca kõige problemaatilisem LAVi tüve juures, kuid peab ka ära ootama täiendavad andmed. «Me peame ootama, et neid andmeid tuleks veel. Pfizer näitas, et immuunsus on kuus kuud,» lisas Lutsar. 

Kiik toonitas, et praegu on hetk, kus inimesed peaksid veetma oma puhkust kodumaal või lähiriikides, kuna viirust tuuakse sisse just kaugematest kohtadest. 

Koroonatest valepositiivne

Küsimusele, kas valepositiivsele inimesele tehakse vaid üks koroonavaktsiini süst, vastas Lutsar, et see ei pruugi tõsi olla. «Neid juhtumeid võib olla üksikuid. . . Kuid kus on kahtlus olnud, siis labor teeb alati testid üle. Need inimesed ei lähe kirja, kui koroonaviirust põdenud. Inimene võib arvata, et põdes või ei põdenud Covidit, kuid pelgalt inimese sisetunde põhjal ei panda diagnoosi,» kirjeldas Lutsar. 

Miks ei avata juba digiregistratuur noorematele? «Pudelikael ei ole veebilehed, vaid ikka vaktsiinide kogused. Me oleme öelnud, et mai ja juunikuu jooksul kõik soovijad saavad esimese doosi. Kui meil oleks vaktsiine piisavalt, siis oleksime juba registreerimist suurendanud,» vastas Kiik. 

Kas perearst tohib patsiendi soovil teise vaktsiiniga teise doosi süsti teha? Irja Lutsari sõnul, kui tuleb uuringuid selle kohta, siis kindlasti jäigalt reeglist kinni ei hoita. «Praegu ei ole andmeid vaktsiinide kombineerimise osas. Kui inimesel on endal teinekord raske valida, siis tuleb ka mõelda, et mille alusel inimene otsust teeb,» lausus Lutsar. 

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse tõdes aga teist aspekti, milleks on vaktsiinide kogus Eestis. «Praegusel juhul on see, et keegi jääks siis Pfizerist või Modernast ilma. AstraZeneca vaktsiiniga uusi alla 50aastastele ei alusta, kuid need, kellel on teist doosi vaja, need saavad AstraZenecat,» lausus Jesse. 

Viiruse vastane ninasprei

Mis asi on BioBlock ninasprei? Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla selgitas infotunnis, et ninasprei ei ole ravim. «Katseklaasis see toode töötas, aga me ei tea, kas ta ka inimestel töötab. See on üks abivahend, mida tohib kasutada, kuid ta ei ole ravim,» selgitas Uusküla. 

Härma täiendas, et terviseametini pole jõudnud kasutajate tagasisidet. Lisaks on Härma sõnul uuuringu andmeid veel väga vähe, et ninasprei inimeste peal töötab. «Niisiis ei saa praegu arvestada seda ainukese abimeetmena, edasi tuleb kanda maski, hoida distantsi ja käsi pesta,» lausus Härma. 

Ka perearstide seltsi liige dr Argo Lätt ütles, et ta sooviks lugeda teaduslikku uuringut ninasprei kohta, kuid siiani ei ole ta seda leidnud. «Seda ei leia keegi,» ütles Uusküla Lättile. 

Minister lausus, et tema loodab, et ninasprei arendusega minnakse ikkagi edasi. «Tehakse reaalsed uuringud ära ja pärast seda on lihtsam otsustada, kas arstid saavad seda patsiendile soovitada. Hea, et mõeldakse täiendavaid abimeetmeid, kuid ilma uuringuteta ei saa seda patsiendile soovitada,» põhjendas Kiik. 

Vaktsiinipass kehtib tähtajatult

«Täna oleme arvestanud, et inimene on vaktsineeritud ja see kehtib tähtajatult,» lausus Kiik. Lutsar vastas aga Kiigele, et vaktsiinitootjad on avalikult öelnud, et see, kui kaua nemad loevad inimesed immuunseks, seda otsustab iga riik ise. «Pfizeri immuunsus kestab nende uuringu järgi kuus kuud,» selgitas Lutsar. 

Maris Jesse lisas aga, et sügiseks omab riik rohkem infot ning siis saab anda täpsemaid suuniseid. «Ilmselt sõltub kõik ka uuematest tüvedest. Võimalik, et revaktsineerimised saavad alguse sellest, et millise vaktsiiniga inimene sai oma kaks süsti kätte,» lisas Jesse. 

Eestikeelses infotunnis saavad sõna ja vastavad inimeste küsimustele valitsuse teadusnõukoja juht prof Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, perearstide seltsi liige dr Argo Lätt, terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Infotundi modereerib ajakirjanik ja saatejuht Kristo Elias.

Kuulajatel on võimalik infotunni ajal esitada küsimusi internetikeskkonnas worksup: www.worksup.com, märksõna: vaktsineeri.

Keskkond avatakse küsimusteks infotunni alguses. Samuti saab küsimusi esitada telefonil: 5451 0950.

Covid-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib Covid-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada Covid-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist. Ametlik info Covid-19 vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee. Vaktsineerimise aja saab broneerida digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee või helistades raviasutuse registratuuri.