Siseminister: Vaher on tegutsenud inimeste heaolu silmas pidades (23)

Alexandra Saarniit
Copy
Kristian Jaani.
Kristian Jaani. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Siseminister Kristian Jaani kinnitas, et usaldab politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaherit. «Olen veendunud, et ta on tegutsenud ausameelselt ja Eesti riigi ning inimeste heaolu silmas pidades,» ütles Jaani.

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku vabastada ametist EKRE hinnangul valetamisega vahele jäänud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher.

Jaani sõnas siseministeeriumi pressiesindaja vahendusel, et Vaher on korduvalt meedias öelnud, et politsei lähtus eelkõige oma taktika ja meetmete valimisel tervisealasest ohust, lisaks enda analüüsist ja ka kaitsepolitsei ohuhinnangust.

«Jah, Elmar Vaher oleks võinud meedias selgemalt väljenduda, kui ta kaitsepolitsei ohuhinnangule viidates ütles, et põhiseaduslik kord võib olla ohus. Kuid rõhutan, et kaitsepolitsei ohuhinnang on riigisaladus ja selle sisu jagamine mitte asjassepuutuvatele isikutele on seaduse rikkumine. Seega ei ole võimalik selle kohta detailset kirjeldust jagada, kuigi selle väljendi selgitamine oleks olnud asjakohane.»

Elmar Vaher. 
Elmar Vaher. Foto: Madis Veltman/Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Jaani sõnul seisis politsei aprillis riigikogu ees toimunud meeleavaldustel korra hoidmise eest. «Politsei eesmärk oli hoolitseda, et inimesed peaksid kinni Covid-19 seotud piirangutest, et viirus ei leviks ning et inimeste turvalisus ja avalik kord oleks tagatud,» ütles minister.

Ministri sõnul ei olnud aprillis vahetut ohtu põhiseaduslikule korrale, küll aga oli oht, et sündmused võivad areneda millekski enamaks, kui rahumeelne meeleavaldus.

Meeleavaldajate seas oli ka provotseerivalt käituvaid inimesi

«Politsei peab aprillikuiste sündmuste sarnastes olukordades arvestama laiema olukorraga, mis Eestis, Euroopas ja kogu maailmas toimub. Antud juhul tegeles politsei eelkõige meeleavaldajatele selgituste jagamisega, et kehtivatest Covid-piirangutest kinni peetaks,» ütles minister, lisades, et juba alguses oli selge, et rahumeelsete meeleavaldajate seas on ka provotseerivalt käituvaid inimesi.

«Oli neid, kes panid politsei igas olukorras proovile. Lisaks olid ähvardavad kirjad riigikogu liikmetele, aga ka üleskutsed sotsiaalmeedias stiilis, et tuleks tungida riigikogu hoonesse. Samas olid taustal ka näited Euroopast ja erinevatest maailma riikidest inimeste tüdimuse ja piirangutest väsimise kohta,» sõnas Jaani. Ta lisas, et taoline olukord võib inimesed ettearvamatult käituma panna ja sellest omakorda võib tuleneda põhiseaduslikku korda ähvardav oht.

Siseministri sõnul tuli politseil seetõttu olla tähelepanelik ja analüüsida võimalikke ohte, et vältida olukorda, kus rahumeelsest arvamusavaldusest võiks kasvada välja massiline korrarikkumine. «Ka kaitsepolitsei analüüsib võimalikke ohte, et neid saaks ennetada.»

«Kokkuvõttes otsustas politsei oma tegevused lähtudes terviseameti ohuhinnangust, politsei enda kogutud infost ja kaitsepolitsei ohuhinnangust sündmustega seotud riskide kohta. Selle pinnalt valis politsei igaks päevaks olenevalt olukorrast käitumistaktika. Nii see peabki olema, see näitabki, et käib pidev analüüs ja ohtude ennetamine,» sõnas Jaani.

«Aprillis toimus politsei poolne korra hoidmine esmajärgus terviseriskide vältimise ning piirangutest kinnipidamise nimel. Teiseks tegeles politsei avaliku korra hoidmiseks riskide maandamisega, et vältida olukorda, kui rahumeelne meeleavaldus peaks kontrolli alt väljuma,» ütles Jaani.

Veel sõnas siseminister, et kui rahumeelne meeleavaldus väljub kontrolli alt, on ohud samuti teised. Politsei peab tema sõnul mõtlema sellele, kuidas rahutusi ennetada ning lisaks tuleb mõelda ka taktikale. «Seda tehti ja selles õnnestuti. Arvan, et oleme siin paljudele eeskujuks. Eeskujuks nii politsei töö kui ka meeleavaldajate käitumise osas, sest lõpuks ju ohud ennetati ja terviseameti ning politsei sõnumeid võeti kuulda, kuigi alguses oli siin tagasilööke,» arvas Jaani. Minister lisas, et meeleavaldajad astusid ka ise samme, et turvalisemalt käituda, mille eest Jaani neid tänas. 

«Praegu on politseil käimas traditsiooniline sündmuse järgne analüüs, et oma tegevustele tagant järgi peale vaadata ning tuvastada kitsaskohad ja õppimisvõimalused tulevikuks. Kogemustest tuleb õppida, et oma tegutsemist tõhusamaks muuta,» kinnitas Jaani.

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles