Lauri: läbipaistvama eelarve eelnõuga liigutakse edasi (1)

Copy
«Nii et eelarve läbipaistvus suureneb. Ja siis on ka ilmselt selgem ja lihtsam teha neid muudatusi, kärpeid,» lisas Lauri.
«Nii et eelarve läbipaistvus suureneb. Ja siis on ka ilmselt selgem ja lihtsam teha neid muudatusi, kärpeid,» lisas Lauri. Foto: Madis Veltman / Postimees

Justiitsminister Maris Lauri (RE) ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et praegu riigikogu menetluses oleva riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõuga, mille eesmärk on eelarved teha läbipaistvamaks, liigutakse edasi.

«See, et meie eelarve on läbipaistmatu, on pikemaajalisem probleem,» nentis Lauri. Ta kinnitas aga, et on rääkinud praeguse rahandusministriga ning baasseaduse muudatusega jätkatakse, avaldades lootust, et sellega kaasnevad ka sisulised muudatused.

«Nii et eelarve läbipaistvus suureneb. Ja siis on ka ilmselt selgem ja lihtsam teha neid muudatusi, kärpeid,» lisas minister.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis eelmisel nädalal riigikogu rahandus- ja eelarve kontrollikomisjonidele saadetud märgukirjas, et näiteks 2021. aasta riigieelarve kulud on esitatud nii üldisel tasemel, et eelarvest ei ole võimalik saada piisavalt selget ülevaadet, mille tarbeks riigi raha tegelikult kasutatakse.

Õiguskantsleri sõnul võiks probleemi lähendusena riigieelarve seaduses sätestada nõuded kulude täiendavale liigendamisele aastaeelarves, mis aitaks suurendada eelarve läbipaistvust ja arusaadavust ning võimaldada riigikogul osaleda eelarvemenetluses sisuliselt, mitte üksnes formaalselt.

Erikomisjon: parlament peab saama tagasi võimu riigieelarve otsustusprotsessi üle

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon leidis tänasel istungil, et riigieelarve baasseadus peab muutuma selgemaks ja läbipaistvamaks ning otsustuspädevus olema Riigikogu tasemel.

Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esile, et riigieelarve on muutunud läbipaistmatuks ja parlament on konkreetsete kuluvalikute üle kaotanud otsustuspädevuse. Ta lisas, et komisjon toetab õiguskantsleri väljendatud seisukohta, mis puudutab vajadust suurendada parlamendi otsustuspädevust eelarve protsessis ja tagada eelarve selgus.

Selleks otsustas komisjon küsida 4. juuniks fraktsioonidelt ja parlamendi komisjonidelt arvamust, millised on nende ootused parlamendi rolli suhtes eelarve protsessis ning eelarve detailsuse ja liigendustaseme üle.

Reinsalu sõnul kavatseb erikomisjon veel sellel istungjärgul kohtuda rahandusministriga ja arutada need ootused läbi. «Soovime esitada parlamendi ootused uue, 2022. aasta eelarve suhtes,» ütles ta.

Rahandusministeeriumilt küsib komisjon võrdluse saamiseks ülevaadet, kuidas kajastatakse tegevuspõhist eelarvet erinevates riikides.

Komisjoni liige Annely Akkermann (RE) ütles, et kuigi 2020. aasta eelarvega võeti kasutusele tulemus- ja tegevuspõhine eelarvestamise metoodika, siis rakendati sellest ainult õige väike osa. Ta viitas õiguskantsleri analüüsile, kus tuuakse näiteks justiitsministeeriumi ainsat tulemusvaldkonda, õigusriiki, ja selle alaliigendusega ainsat programmi - usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Nii üldine liigendus ei ole Akkermanni sõnul siiski piisav.

«Riigieelarveseadusega peaks olema täpsemalt määratletud kuidas seda tehakse, missugused struktuurid on loodud ja kui suured on nende kulud liikide lõikes. Ainult sellisel juhul saaks riigikogus sisuliselt arutada, kust, kuhu ja kui palju raha tõstetakse,» rääkis Akkermann.

Akkermann tõi näiteks, et sama probleemi illustreerib hetkel kaitseministeeriumi haldusalas toimuv vaidlus Kaitseväe puhkpilliorkestri üle. «Täna on Riigikogu selle üle otsustamise delegeerinud ministri tasemele ja see omakorda Kaitseväe juhi tasemele, aga riigieelarve baasseaduse muutmisega saab riigikogu nõuda valitsuselt 2022. aasta eelarve esitamist detailsemal kujul, et sisulised arutelud ja otsused tuleksid tagasi riigikogu saali, kus on nende koht vastavalt põhiseadusele,» ütles Akkermann.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles