N, 2.02.2023

Veena ja selgita ehk Mida teevad haiglad vaktsiinist keeldujatega

Veena ja selgita ehk Mida teevad haiglad vaktsiinist keeldujatega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kuigi pea igas haiglas on töötajate vaktsineeritus 80 protsenti või isegi üle selle, siis vaktsineerimata meedikud toovad põhjendusteks tervisehädad, hirmu uue vaktsiini ees või siis vajavad lihtsalt rohkem mõtlemisaega.
Kuigi pea igas haiglas on töötajate vaktsineeritus 80 protsenti või isegi üle selle, siis vaktsineerimata meedikud toovad põhjendusteks tervisehädad, hirmu uue vaktsiini ees või siis vajavad lihtsalt rohkem mõtlemisaega. Foto: Shutterstock
  • Tervishoiutöötajatest on Eestis vaktsineeritud 79,7 protsenti
  • Regulaarne Covid-19 testimine on haiglatele kulukas
  • Väheseid vaktsineerimata töötajaid on vallandatud

Ehkki Eesti haiglate personalist lõviosa on koroonaviiruse vastu loomulikult vaktsineeritud, on igas raviasutuses siiski märkimisväärne hulk neid, kes seda ühel või teisel põhjusel teinud ei ole. Mida keeldujatega teha, kuidas edasi talitada? Haiglate juhid annavad Postimehele olukorrast ülevaate.

Selgub, et vaktsineerimata personali osakaal eri haiglates kõigub üldjoontes 16 ja 25 protsendi vahel. Loomulikult tahavad kõik haiglajuhid, et see näitaja oleks võimalikult väike, sest nagu rõhutab Saaremaa haigla ravijuht Edward Laane: patsientide ohutus on igale haiglale otse loomulikult kõige tähtsam. «Hospitaalinfektsioon iseenesest on haiglatele väga tähtis teema, mille koroonakriis on selgelt välja toonud,» märgib Laane.

Tema mõtet toetavad teisedki haiglajuhid. «Meil kliinikumis on vaktsineerimine tugevalt soovituslik ning olulisim on tagada just nende töötajate kõrge vaktsineeritus, kes on patsientidega vahetus kokkupuutes,» ütleb TÜ kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Arkadi Popov rõhutab, et Covid-19 on töökeskkonna riskitegur, mille maandamiseks on tõhusaim meede vaktsineerimine, ning tervishoiuasutuses tuleb selle suhtes olla eriti tähelepanelik. «Vaktsineerimata töötaja on potentsiaalne oht patsiendile, kes on haiglasse sattudes niigi hapras seisus,» lausub Popov.

Arkadi Popovi sõnul on vaktsineerimata töötaja potentsiaalne oht patsiendile, kes on haiglasse sattudes niigi hapras seisus. 
Arkadi Popovi sõnul on vaktsineerimata töötaja potentsiaalne oht patsiendile, kes on haiglasse sattudes niigi hapras seisus. Foto: Sander Ilvest/postimees/scanpix Baltics

«Tööandjana on kliinikumi kohus tagada töötajate ohutus ning vaktsiin on Covid-19 pandeemias selleks üks parimaid võimalusi, lisaks isikukaitsevahendite kasutamine ning muude uuringute ja protseduuride ohutusreeglite järgimine,» lisab Kotsar. «Meie jaoks on oluline kaitsta nii patsiente, töötajaid kui ka nende lähedasi.»

Erinevad põhjendused

Kõik see kõlab iseenesestmõistetavalt ja loogiliselt. Ent ometigi on igas haiglas vaktsineerimisest loobujaid. Miks meditsiinitöötajad, kes on keskmisest inimesest informeeritumad ja ohtudest teadlikumad, ikkagi keelduvad koroonavaktsiinist?

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aleksei Nelvokovi sõnul on neil haiglas töötajaid, kes tõesti põhimõtteliselt keelduvad, ja ka neid, kes mingil põhjusel tahavad vaktsineerimisega veel oodata.

Kuressaare haigla ravijuht Laane ütleb, et ühest põhjust pole. «Näiteks võimalik mure väga harva esinevate, kuid samas ülitõsiste kõrvaltoimete pärast on ju mõistetav,» toob ta näite.

Narva haigla juht Ago Kõrgvee märgib, et Ida-Viru regioonile varem omistatud nn Sputniku-ootus nii tähtsat rolli ei mängi. «Sputnikust enam väga palju juttu ei ole, aga inimesed ootavad mingisugust tõenduspõhisust. Miski vastuseis on kusagil tekkinud, aga loodan, et see hakkab tegelikult murenema.»

Mida keeldujatega teha

LTKH vanemarst-infektsionist Helen Mülle ütleb, et nende haigla andmete põhjal on vaktsiinist keeldunud töötajad pigem vanemaealised. Keeldumise peamine põhjus on hirm võimalike kõrvaltoimete ees. «Kardetakse, et vaktsiini uudsuse tõttu ei ole piisavalt andmeid vaktsiini ohutuse kohta. Soovitakse oodata ja näha, kuidas tunnevad ennast kolleegid, keda on mõlema doosiga vaktsineeritud,» selgitab ta.

Ida-Viru keskhaigla meedianõuniku Anna Medvedeva sõnul on keeldumise kõige tavalisem põhjus ka hirm, et vaktsiin mõjub tervisele ettearvamatult.

Vaktsineeritute (ja Covid-19 läbipõdenute) osakaal

Vaktsineeritute ja läbipõdenute osakaal

Kuressaare haigla 86%

TÜ kliinikum 84%, arstidest 86%

Ida-Viru keskhaigla 80%

Narva haigla 80%

Lääne-Tallinna keskhaigla 80%

Põhja-Eesti regionaalhaigla 75 %

Pärnu haigla 83%, arstidest 90%

Ida-Tallinna keskhaigla 80%, kliinilisest personalist 82%

Pärnu haigla ja terviseameti hädaolukorra juhi Urmas Sule (pildil) sõnul on haiglal kaks valikuvõimalust: vaktsineerida või teha töötajatele regulaarselt Covid-19 teste.

«Jah, ka meil on töösuhteid lõpetatud, kuid ma ei nimetaks seda karistusaktsiooniks, pigem on meie töös riskid teised. Kui meie alternatiivid ei sobi, siis see ei ole hirmutamine,» selgitab Sule.

Urmas Sule.
Urmas Sule. Foto: Mailiis Ollino/

Narva haigla juht Kõrgvee lausub, et tal on olemas vaktsineerimata inimeste nimekirjad osakondade kaupa. Ta kavatseb kõigi vaktsiinist loobujatega isiklikult suhelda, veenmaks neid ikkagi vaktsineerima.

«Selgitustööd tuleb oma maja inimeste hulgas teha pidevalt. Alles oli meil selline üle haigla videokonverents. Palusin ja pöördusin inimeste poole, selgitasin asjaolusid,» räägib ta. «Üldiselt arvan, et kui meditsiinitöötaja on lojaalne oma asutusele, siis ta laseb ennast ikkagi vaktsineerida. Miks mitte, kui tal ei ole selleks ühtegi meditsiinilist põhjust.»

Ida-Viru keskhaiglas on vaktsineerimata töötajatele mõnedes üksustes kehtestatud lisanõudmisi: näiteks tõhusamate isikukaitsevahendite kasutamine ja pidev testimine.

Regulaarne testimine on haiglale majanduslikult kulukas – ühe testi maksumus on 70 eurot.

ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aleksei Nelvokov

Helen Mülle lisab, et LTKHs on vaktsineerimisest keeldujatele või kõhklejatele haigla andnud mõtlemisaega ning pakkunud võimalust arutada küsimusi ja murekohti infektsionistiga.

Ta kolleeg Arkadi Popov märgib, et loomulikult LTKH on taganud kõik võimalused isikukaitsevahendite kasutamiseks. Küll aga ei ole haigla Popovi kinnitusel rakendanud sanktsioone nende suhtes, kes on Covid-19 või mõne muu vaktsiini abil välditava nakkushaiguse vastu vaktsineerimata.

«Kui isikukaitsevahendite kasutamises esineb probleeme, on võimalik töötajat karistada hoiatusega. Korduvad isikukaitsevahendite kasutamise korra rikkumised võivad kaasa tuua töölepingu lõpetamise,» lausus ta.

Covid-19 testid on kulukad

Popov lisas, et LTKHs on töörühm, mis hindab patsiendiohutust. Tehakse kindlaks osakonnad, kus riskid on eriti suured, näiteks intensiivraviosakond. «Võimalik, et kõrgendatud ohuga osakondades hakkavad kehtima tavapärasest karmimad nõuded vaktsineerimisele, aga sellekohased ettepanekud teeb juba eelnimetatud töörühm,» ütles Popov.

ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Nelvokov osutab samasugustest meetmetest kõneldes olulisele aspektile: «Vaktsineerimata töötaja on haiglale kulukas, sest töötaja haigestumisel langeb ülejäänud personalile lisakoormus, haigena tööle tulnud inimene võib tekitada puhanguohu. Lisaks on regulaarne testimine haiglale majanduslikult kulukas – ühe testi maksumus on 70 eurot.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juht Agris Peedu ütleb, et ka nende haiglas testitakse vaktsineerimata töötajaid (sõltumata põhjusest) iga nädal. Ta möönab, et PERHis on arutatud ka seda, kas muuta vaktsineerimine töötajatele kohustuslikuks, kuid seni lõplikku otsust tehtud pole. Vaktsineerimata töötajad annavad regulaarselt proove.

Viimase meetmena saadeti vaktsineerimata töötajad tööle osakondadesse, kus ei ole immuunpuudulikkusega patsiente. «Tänase seisuga olen rahul, sest karantiinis või isolatsioonis on meil vaid üksikud töötajad. Olukorra muutudes peame tegema operatiivselt uued otsused, ka vaktsineerimise asjus,» lisab Peedu.

Haiglatöötajate nakatumine koroonaviirusega:

Eelmisel nädalal haigestus koroonaviirushaigusse 14 tervishoiuasutuste töötajat, mis on kolme võrra rohkem kui nädal tagasi.

Haigestunute jaotus regiooniti:

Põhja regioonis 1,

Lõuna regioonis 5,

Ida regioonis 4 ja

Lääne regioonis 4.

Ametite lõikes haigestus arste 2, õdesid 4, hooldajaid 5 ja 3 muud töötajat.

Haigestunute vaktsineeritus: vaktsineerimata 50 protsenti, andmed puuduvad 7 protsendi kohta, vaktsineeritud ühe doosiga 14 protsenti ja vaktsineeritud kahe doosiga 29 protsenti haigestunutest.

Kokku on pandeemia algusest haigestunud 1787 tervishoiuasutuse töötajat, neist arste 210 (12 protsenti), õdesid 715 (40 protsenti), hooldajaid 373 (21 protsenti) ning muud personali 489 (27 protsenti).

Regiooniti on suurim haigestunute arv Põhja regioonis 765 (43 protsenti), Ida regioonis 479 (27 protsenti), Lõuna regioonis 308 (17 protsenti) ja Lääne regioonis 235 (13 protsenti).

Tervishoiutöötajatest on Eestis vaktsineeritud 79,7 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles