Laanet: ideega jõuministeeriumite ühendamisest võiks edasi tegeleda

Kaitseminister Kalle Laanet Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kaitseminister Kalle Laanet rääkis Kuku raadio saates «Kahe vahel», et idee kaitse- ja siseministeeriumi (KaM ja SiMi) ühendamisest on midagi, mida laualt maha heita ei tasuks.

Uitmõtte jõuministeeriumite ühendamisest, kuna hübriidsõdade ajastul kipuvad sise- ja jõuministeeriumi funktsioonidest kattuma, käis välja KaMi asekantsler Meelis Oidsalu.

«Meelisel on pikk kogemus kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ning ma olen seda meelt, et ükski idee pole nii rumal, et seda ei peaks arutama,» vastas Laanet.

Vastuseks tõdemusele, et poliitikud ei võtaks sellest ideest kunagi kinni, meenutas Laanet enda siseministriks oleku aega aastatel 2005-2007. Ta näitlikustas oma seisukohta mereväe ja PPA laevastike ühendamise teemaga, mille vajadust on aastakümnete jooksul korduvalt kinnitatud, kuid millega nüüd proovitakse konkreetsete sammudeni jõuda.

«Kui ma olin 2005-2007 siseminister, siis me arutasime kaitseministri ja -ministeeriumiga, kuidas oleks kahe laevastiku ühendamist võimalik teha. Tollel hetkel öeldi, et õiguslik raamistik, Schengeni raamistik ei luba seda. Täna väidetavalt õiguslik raamistik lubab seda teha. Sellest on hulk aega möödas, erinevatel tasanditel on seda arutatud ning on kogu aeg öeldud «ei ole võimalik», «ei taha», «ei saa». Minu arust oleme täna üsnagi lähedal sellele, et see realiseerub. Seepärast ma ütleksingi never say never (ära iial ütle iial - toim.).»

Täpsustavale küsimusele, kas Laaneti arvates võiks selle teemaga ehk kahe ministeeriumi ühendamisega edasi tegeleda ning seda ei tohiks kohe laualt maha lükata, vastas ta jaatavalt.

Laevastike ühendamise kõrval on sise- ja kaitseministeerium pikalt proovinud teineteist leida PPA kriisireservi küsimuses. PPA näitel koosneks see vabatahtlikest abipolitseinikest, kel oleks siseriiklikuks kriisiks väljaõppe ning kes siseministeeriumi visioonis oleksid kaitseväe lisaõppekogunemistest ja mobilisatsioonist vabastatud. Laanet nentis, et ta ei pea õigeks, kui iga ministeerium tahab endale oma armeed luua.

Õige oleks seega keskenduda nn «riigi vabatahtlikele» ning üldisele andmebaasile, kus on vabatahtlike kompetentsid paika pandud. «Siis on võimalik vaadata, kuidas me saame erinevates situatsioonides neid inimesi kasutada. Kui me üritame igasse ministeeriumi või ametnikkonda tekitada oma vabatahtlike kriisireservi või reageerijate reservi, siis kahjuks pole meil Eestis neid inimesi. Me peame seda (vabatahtlikke) jagama.»

SiM vaataks pigem justiitsministeeriumi poole

SiMi kantsler Lauri Lugna näeks pigem koostööd justiitsministeeriumiga. Lugna meenutas, et olid ju 1930ndatel need kaks asutust ühendatud kohtuministeeriumiks ning sarnast lahendust rakendatakse ka Eesti naaberriikides.

Ta selgitas, et kui KaM tegeleb ennetus- ja ettevalmistustööga võimalikeks tulevikukonfliktideks, siis SiM on rakkes igapäevaste ülesannetega.

Lugna ei jätnud kasutamata võimalust väikeseks päevakohaseks torkeks kaitseministeeriumi suunas: «Ma avan võib-olla natuke, mida KaMi kolleegid nii hästi ei tea: kui kaplanaadi ja usuasjade suhtes on KaMi haldusalas teatavad valikute kohad, siis SiM on juba 1990ndate algusest seisnud teiste valdkondade seas hea ka selle eest, et Eesti riigil oleksid head suhted just usuorganisatsioonidega.»