Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

FOTOD ⟩ Kaja Kallas Tapa sõjaväelinnakus: julgeolekult ei saa teha allahindlusi

Peaminister Kaja Kallas ütles täna Tapa sõjaväelinnakut külastades, et kaitsevägi on vaatamata keerulisele aastale suutnud hoida valmisolekut, jätkata sõjalist väljaõpet ning julgeoleku tugevdamist kodumaal ja võõrsil.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas, et peaminister Kaja Kallas kohtus täna kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi, kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sireli ning 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karusega, kes andsid ülevaate õppuse Kevadtorm senisest käigust ning üksuste ülesannetest ja toimimisest.

Lisaks kohtus Kallas NATO lahingugrupi (enhanced Forward Presence, eFP) ülema kolonelleitnant Dean Canhamiga, kes rääkis liitlaste tegevustest Eestis heidutuse tugevdamiseks. Ühtlasi kohtus peaminister ajateenijatega, tutvus kaitseväe relvastuse ning liitlasüksuste majutus- ja väljaõppe tingimustega.

«Kaitsejõud peavad alati olema valmis ootamatusteks. Meie kaitseväelased ja kaitseliitlased on seda valmidust vaatamata keerulisele ajale suutnud hoida, jätkanud samal ajal sõjalise väljaõppe korraldamist, koostööd liitlastega ning eeskujulikku teenistust Malis, Afganistanis ja mujal maailmas,» sõnas Kallas.

Ta märkis, et kaitsevägi ja kaitseliit on oma unikaalsete oskuste ja ressurssidega valmis toetama ühiskonda ka rahuajal. Näiteks on nad viimase aasta jooksul inimeste, varude ja vahenditega oluliselt panustanud koronakriisi lahendamisse.

Peaminister rõhutas, et julgeolekult ei saa teha allahindlusi ning riigikaitse tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamiseks hoiab Eesti ka edaspidi kaitsekulud vähemalt kahe protsendi peal SKT-st.

Kallase sõnul on Eesti liitlassuhted kindlad ning viiruse levik ei ole nõrgestanud NATO kaitsehoiakut ega lahingugrupi tegevusi Eestis. «Mõrasid meie valmiduses märkaksid vastased koheselt. Seepärast on liitlasüksuste kohalolek ja sellega kaasnevad õppused parim vahend nii rahuaegseks heidutuseks kui kaitsetegevuseks kriisiolukorras. Oleme liitlastele selle tiheda koostöö eest tänulikud,» märkis ta.

Kaitsekoostööst rääkides tõi peaminister esile Ühendkuningriigi, mis on Eestis paikneva lahingugrupi juhtriigiks ning kes panustab siia umbes 800 kaitseväelasega. Alates märtsikuust panustab lahingugruppi taas Prantsusmaa ja seda ligi 300 kaitseväelasega. Varasemalt on lahingugruppi panustanud Taani ja Belgia, lisaks on eFP-s üks Islandi esindaja.

Kallas väljendas heameelt, et kaitsevägi on viiruse leviku piiramiseks kasutusele võtnud ranged meetmed ning vaktsineerimine on taganud selle, et kaitsevägi saab täita oma põhieesmärki – hoida ja arendada Eesti kaitsevõimet.

Tagasi üles
Back