Viilma: kas kaitsevägi ikka mõistab enam kiriku eestpalveid hinnata

Peapiiskop Urmas Viilma esitas reedel Eesti lipu päeval peetud kõnes küsimuse, kas kaitsevägi, kes on likvideerimas kaplaniteenustust, ikka mõstab enam kiriku eestpalveid hinnata.

«Eesti riik ja kirik on veresugulased. Eesti iseseisva rahvusriigi ja Eesti vaba rahvakiriku ühine ajalugu algas 1917. aastal Peterburis, kui 40 000 eestlast marssis rahvuslippude all rahumeelsel meeleavaldusel Peterburi Jaani kiriku eest Tauria paleesse, et nõuda Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat. Eesti iseseisvus saavutati lõpuks Vabadussõjas võideldes sellesama sinimustavalge lipu all valatud vere hinnaga,» meenutas Viilma.

«Vabadussõja päevil loodi ka ülemjuhataja Johan Laidoneri käskkirjaga Eesti kaitseväe vaimulik teenistus. Eesti luteri kiriku esimeseks piiskopiks valitud Jakob Kukk teenis oma piiskopiks valimise ajal Vabadussõjas esimese diviisi sõjaväeõpetajana. Tänases tähenduses kaplanina. Noor riik ja noor kirik võitlesid ühiselt külg külje kõrval füüsilise ja vaimuliku sõjavarustusega Eesti rahva kestmise ja meie riigi iseseisvuse eest. Enam kui saja aasta kestel ei ole kirik ka kõige keerulisematel aegadel, ka nälja ja puuduse päevil, loobunud vaimulikult teenimast Eesti rahvast ega lakanud palvetamast rahva ja tema juhtide eest. Ka rahuajal,» märkis Viilma.

Ta tõdes, et reedesel lipupäeval on omajagu kurb alatoon. «Kirikupeana ei ole ma kindel, kas Eesti riik, mille kaitsevägi andis Vabadussõja päevil Eesti kirikule tema esimese piiskopi, täna tegevkaplaneid ja orkestrit koondades enam kiriku eestpalveid hinnata oskab. Milliseks kujuneb eestpalvetest tahtlikult loobunud riigi kaitsevõime ja rahva kaitsetahe? Siiralt loodan, et vaenlasega kohtudes ei tõsteta mitte valge, vaid ikka sinimustvalge!» rääkis Viilma.