Louis Freeh oli segatud Rumeenia korruptsiooniskandaali (6)
/nginx/o/2020/11/09/13466522t1h951a.jpg)
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) endine direktor Louis Freeh, kelle Eesti eelmine valitsus palkas Ameerika Ühendriikides käiva rahapesu uurimises Eesti huvisid esindama, osales kampaanias ühe Rumeenia ärimehe toetuseks, kes hiljem korruptsioonis süüdi mõisteti, vahendab ERR.
USA presidendi Joe Bideni poja Hunter Bideni arvutist avastatud e-kirjadest selgus, et Rumeenia kinnisvaramagnaat Gabriel Popoviciu palkas 2015. aastal Hunter Bideni selleks, et viimane kasutaks oma poliitilisi kontakte Popoviciu päästmiseks süüdimõistmisest, vahendas ERR The Daily Maili. Hunter, kelle isa oli sel ajal USA asepresident, kaasas oma tegevusse ka Louis Freeh', kellelt oodati oma õiguskaitsevaldkonna kontaktide kasutamist Popoviciu aitamiseks.
Popoviciut süüdistati pistise andmises ühe Rumeenia kõrgkooli töötajale, et viimane võimaldaks tal turuhinnast palju odavamalt osta riigile kuuluva 550-aakrise maatüki. Hoolimata Freeh ja Hunter Bideni katsetest kaasata õigusemõistmise mõjutamisse ka USA suursaadik Rumeenias ja korraldada ärimehe toetuseks meediakampaania, mõisteti Popoviciu 2016. aasta lõpus pistiseandmises süüdi ja talle määrati üheksa aasta pikkune vanglakaristus.
Kuidas on Louis Freeh Eestiga seotud?
Postimees on varem kirjutanud, et rahandusministeerium palkas möödunud aastal Martin Helme juhtimisel rahapesutrahve püüdma FBI endise direktori Louis Freeh.
Möödunud aasta augustis avalikkuse ette jõudnud riigikantselei õigusloomeosakonna analüüs kinnitas, et rahandusministeerium, välisministeerium ja justiitsministeerium oleksid pidanud omavahelises koostöös leidma juriidilise esindaja USAs rahapesu kahjutasude väljanõudmise asjus.
Lõplikust otsusest jäid aga nii välis- kui ka justiitsministeerium kõrvale. Analüüsi järeldus on, et kuigi koostöö USA advokaadibürooga on vajalik, siis küsimärgid Freeh Sporkin & Sullivani lepingu puhul jäävad õhku, kirjutas Postimees.
Välisministeeriumi ja justiitsministeeriumi väitel kaasati nad otsinguprotsessi algfaasis taustauuringu tegemiseks, lisaks saadeti neile pakkumuse kutse ja lepinguprojekt, kuid sellega nende osa lõppes ja edasises advokaadibüroo valikuprotsessis nad ei osalenud. Ka ei teadnud nad, kellega leping lõpuks sõlmitakse.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) on öelnud, et Eestit esindama palgatud advokaadibürool Freeh Sporkin & Sullivan pole suudetud tõestada mingit huvide konflikti ning ta ei näinud põhjust lepingut nendega lõpetada. Helme kinnitusel oli USA advokaadibüroo ühel siinsel kaastöötajal lepingu järgi ligipääs kõige madalama astme riigisaladustele. Tänavu veebruaris lõpetas valitsus kolme miljoni eurose mahuga õigusnõustaja lepingu Freeh Sporkin & Sullivan LLP-ga.