Jaani kummutab Martin Helme väiteid ABISe eelnõust

EKRE esimees Martin Helme ja siseminister Kristian Jaani Postimehe otsestuudios. FOTO: Remo Tõnismäe

Siseminister Kristian Jaani (KE) lükkas sotsiaalmeedias ümber mõned väited seoses  automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu loomise (ABIS) eelnõu kohta. 

«Tänan Mart Helmet (EKRE - toim), kes 13. oktoobril 2020 toonase siseministrina saatis kooskõlastusringile nn ABISe eelnõu. Samuti tänan kõiki toonaseid ministreid, kes üksmeelselt sellele eelnõule heakskiidu andsid. Seisame ühiselt õige asja eest, et efektiivsemalt ja kiiremini võidelda kuritegevuse vastu, tõkestada terrorismi ja ebaseaduslikku rännet ning paremini kaitsta inimeste andmeid,» kirjutas siseminister Kristian Jaani. 

Talle jääb arusaamatuks, miks ja kelle huvides valeväiteid ja hirmu levitatakse. «Aga meie saame alati selgitada,» lausus Jaani. 

Jaani lükkab ümber kuus väidet: 

Väide 1:  Tekib suur superandmekogu 

Jaani:  «Ei teki. Tulevikus ABISe abil saame erinevalt praegusest hakata üksteisest eraldi hoidma biomeetrilisi (sõrme- ja näokujutised) ja biograafilisi (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) andmeid. Inimeste andmed on seeläbi paremini kaitstud,» 

Väide 2: Inimestelt hakatakse ABISe tarbeks koguma eraldi biomeetrilisi andmeid, sealhulgas DNAd. 

Jaani: «Ei, ABISe jaoks ei koguta eraldiseisvalt uusi andmeid. Samuti ei vasta tõele, et ABISesse kogutakse DNA või silma iiriskesta kujutisi vmt – täielik pahatahtlik info neilt, kes üritavad inimesi hirmutada.»

Väide 3: Eesti hakkab müüma inimeste andmeid teistele riikidele.

Jaani: «Esiteks, Eesti ei müü kellelegi oma inimeste andmeid. Teiseks, Eesti vahetab juba praegu 19 liikmesriigiga andmeid piiriüleste kurjategijate tabamiseks. Samuti teeme koostööd tõkestamaks terrorismi ja ebaseaduslikku rännet. Kolmandaks, koostööd tehakse üksnes ja ainult süüteo toime pannud isikute osas.»

Väide 4: Kavandatud 14,8 miljoniga saaks praeguses eelarveolukorras midagi muud teha.

Jaani: «Arendustöödeks eraldati raha juba 2017. aastal! Millest tubli osa on juba kasutatud või kasutuses. Põhimõttelised otsused on tehtud 4 aastat tagasi. Seega ei saa kogu seda raha lihtsalt praegu tagasi võtta.»

Väide 5: Igasugused ametnikud saavad valimatult minna ABISesse n-ö surfama ja andmeid otsima. 

Jaani: «Ei vasta kohe üldse tõele. Esiteks, ligipääs on konkreetselt volitatud isikul, kes täidab kindlat tööülesannet. Teiseks, andmete vaatamisest jääb  jälg maha. Kontroll on kõrgendatud.»

Väide 6: Politsei saab hulga uusi õigusi, sh sõrmejälgi ristkasutada.

Jaani: «Politseil on õigus sõrmejälgi ristkasutada juba 10 aastat! Ei looda juurde õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks, vaid kasutusse võetakse tänapäevane tehniline lahendus.»

Martin Helme: alustame täna riigikogus töötakistust

Martin Helme. FOTO: Madis Veltman

EKRE esimees Martin Helme kirjutas täna sotsiaalmeediasse, et erakond alustab riigikogus töötakistust. «Eelnõu 366 SE ehk ABISe eelnõu loob Eestis uue superandmebaasi, kuhu koondatakse kõikide teiste andmekogude isikuandmed ning lisatakse inimeste biomeetrilised andmed. Riik kogub oma kätte nii teie sõrmejäljed, silmaiirise kui kõik muu. Samal ajal jäävad kõik teised kogud alles,» leiab Helme. 

Helme hinnangul on töötakistamist vaja, kuna mitmekuise menetlusega ei suutnud siseministeerium ära põhjendada andmekogu vajadust. «Samuti ei ole suutnud koalitsioonisaadikud mitte kuidagi ära seletada, miks neil seda seadust vaja on,» kirjutab Helme. 

«Meie seisukoht on, et tegemist on järjekordse politseiriigi tööriistaga. Tegemist on kõige jõhkrama kõikehõlmava jälgimisühiskonna loomisega,» märgib Helme ja lisab, et fraktsioon seisab kategooriliselt selle vastu. «Me kavatseme seisata kogu riigikogu töö selleks, et takistada selle eelnõu seaduseks saamist. Koalitsioon on otsustanud, et ta on valmis ohverdama kõik ülejäänud valitsuse eelnõud selle nimel, et ABIS vastu saaks võetud. Hüva on. Meie oleme otsustanud takistada kogu valitsuse seadusandlikku agendat,» kirjutab EKRE esimees. 

Milleks ABIS vajalik on? 

ABIS on vajalik selleks, et tagada ühiskonnas turvalisust ja samas kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega. ABIS aitab näiteks ootamatult terviserikke saanud inimese perel kiirelt teada saada, et nende lähedane on haiglasse sattunud isegi siis, kui teadvuse kaotanud inimesel pole dokumente kaasas. ABIS annab kindluse, et riik teab, millised inimesed tema territooriumil viibivad. Näiteks saab tuvastada ka inimese, kes on välisriigis oma nime muutnud ja püüab varjata oma varasemaid seaduserikkumisi.

Riik töötleb ABISe andmeid nii vähe kui võimalik ning ainult avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks. ABISele saavad juurdepääsu vaid konkreetselt selleks volitatud ametiisikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks.

Allikas: siseministeeriumi blogi

Tagasi üles
Back