Mart Helme: inimõigusi austavas ühiskonnas ei ole Suure Venna eelnõul kohta

Mart Helme ja Martin Helme. FOTO: Mihkel Maripuu

Riigikogu liige ja endine siseminister Mart Helme (EKRE) sõnas, et kavandatud ABISe eelnõu annab teatud ametnikele võimaluse tungida eranditult kõigi inimeste eraellu.

«ABIS-e eelnõu algne eesmärk oli uue IT-rakenduste uuendamine vanade andmebaaside asemele. Esmasele kooskõlastusringile saatsime just sellise plaani. Kui edasise töö käigus selgus, et ametnike initsiatiivil muutus eelnõu superandmebaasi loomise eelnõuks, jäi see eelmises valitsuses just meie fraktsiooni ministrite vastuseisu tõttu toppama,» sõnas Helme.

«Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus võttis eelnõu uuesti käsile ja saatis koos omapoolsete muudatustega riigikokku. Seega pole antud eelnõu näol sugugi tegemist meie ministrite eelnõuga, nagu koalitsioonierakondade esindajad väidavad,» ütles Helme, lisades, et ABIS on algusest peale olnud projekt, mida on intensiivselt vedanud ametnikud, mitte poliitikud.

«Menetluse käigus tegi meie fraktsioon eelnõusse 110 parandusettepanekut, millest arvesse võeti ainult üks. Parandusettepanekud käsitlesid eelkõige andmebaaside turvalisust, kasutajate ringi täpsustamist ja kontrolli andmete liikumise ning kasutamise üle.»

«Meie fraktsioonile teeb tõsist muret asjaolu, et Eestile vaenulike jõudude kätte sattumisel on ABISes leiduv tohutu ja praktiliselt kõiki Eesti elanikke, sealhulgas kaitseväelasi, demineerijaid ja paljude teiste spetsiifiliste ning tundlike elualade esindajate andmeid puudutav meie riigile ja nimetatud inimestele eriti tõsist ohtu sisaldav,» lisas riigikogu liige.

EKRE fraktsioonile teeb Helme sõnul lisaks muret ka see, et sisuliselt loob eelnõu võimaluse teatud ametnikele ja eriteenistustele tungida eranditult kõigi inimeste eraellu ja saada kätte ka kõige delikaatsemad inimest puudutavad andmed, millede edasise kasutamise üle puudub nii inimese enda kui avalikkuse kontroll.

«Meid ei rahulda ka olukord, kus valitsuse kärpekava alusel vähendatakse näiteks kaitse-eelarvet sisuliselt sama summa võrra, mida kavatsetakse kulutada ABISe rakenduse välja töötamiseks. See summa on koos eurorahaga 17,5 miljonit eurot. Asjaolu, et superandmebaasi väljatöötamine on käivitatud ja raha on asutud kulutama enne riigikogu vastavat otsust, teeb eelnõu veelgi skandaalsemaks.»

«Samuti on meil tõsiseid kahtlusi, et valitsuserakonnad, eriti Keskerakond, on huvitatud eelnõu kiirest läbisurumisest, et raha jõuaks operatiivselt nendega seotud IT ettevõtjateni,» nentis Helme.

Veel sõnas Helme, et biomeetriline näotuvastus koos kõige muu sellega liituvaga võtab Eesti inimestelt igasuguse privaatsuse ning «kujutab endast moodsa totalitarismi toomist meie kodutanumale». «Olgu öeldud, et sarnast süsteemi kasutab praegu Hiina RV, et suruda maha uiguuride vastupanuliikumist. Biomeetrilisi andmeid kasutati Hong Kongis demokraatia-aktivistide tuvastamiseks ja represseerimiseks. Tulevikus on aga võimalik koondatud andmebaasi lisada ka kõik muu inimestesse puutuv, alates terviseandmetest ning lõpetades poeskäimise harjumustega.»

«ABIS on algsest piiratud otstarbega IT-rakendusest muutunud tõeliseks Suure Venna eelnõuks, millele demokraatlikus ning kodanike privaatsust ning inimõigusi austavas ühiskonnas ei ole kohta.»

Milleks ABIS vajalik on?

ABIS on vajalik selleks, et tagada ühiskonnas turvalisust ja samas kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega. ABIS aitab näiteks ootamatult terviserikke saanud inimese perel kiirelt teada saada, et nende lähedane on haiglasse sattunud isegi siis, kui teadvuse kaotanud inimesel pole dokumente kaasas. ABIS annab kindluse, et riik teab, millised inimesed tema territooriumil viibivad. Näiteks saab tuvastada ka inimese, kes on välisriigis oma nime muutnud ja püüab varjata oma varasemaid seaduserikkumisi.

Riik töötleb ABISe andmeid nii vähe kui võimalik ning ainult avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks. ABISele saavad juurdepääsu vaid konkreetselt selleks volitatud ametiisikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks.

Allikas: siseministeeriumi blogi

Tagasi üles
Back