GALERII ⟩ Päästjad protestivad Toompeal: «Hea töö nõuab õiglast tasu!»

Neljapäeva hommikul kogunes suur hulk Eesti päästjaid Toompeale, et avaldada meelt väikese palga ja valitsuse katteta lubaduste vastu. Mitmed päästjad leidsid, et kui palk ulatuks üle Eesti keskmisegi, saaksid nad keskenduda vaid päästetööle ja lisatööd ei vajaks. 

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) korraldas Stenbocki maja ees piketi, kuna valitsus ei täida nende teatel oma lubadust väärtustada päästjate tööd õiglaselt.

Samuti protesteeritakse sisejulgeoleku kärpeplaani vastu, mille realiseerumine võib kaasa tuua 3 – 4 päästekomando sulgemise, jätta töötuks suure hulga päästjaid ning politseinikke, kahjustades sellega oluliselt elanikkonna turvalisust.

Üks Nõmme päästekomando päästjatest kirjeldas, et põhjus, miks ta Toompeale tuli seisneb palganumbri taga. «Mina isiklikult soovin ka Eesti keskmist palka saada, ma ei sooviks teisel töökohal töötada, et lisapalka teenida,» kirjeldas päästja Jüri.

Samuti lisas ta, et valitsus ei ole tema silmis mitte esimest lubadust andnud ja enam kui aastaid tagasi jäi olenemata lubadusest osaliselt kustutamata ka õppelaen. 

Võrumaa päästekomando päästja Rein nentis, et riik on mitmeid asju siiski ära teinud. «Paar korda on palka ikkagi tõstetud,» sõnas paarkümmend aastat päästjana töötanud mees, kes siiski tegutseb ka teisel töökohal. Kui päästjate palk küündiks üle Eesti keskmise, saaks ta enda sõnul rahulikult keskenduda vaid päästetööle. Tänane palk seda talle ei võimalda. 

Kilingi-Nõmme päästekomandol on väljakutserohkeid päevi ja on ka neid, mil väljakutseid pole. Ent mehed on minutiga väljasõiduks valmis ja tööpäeva pikkuseks on 24 tundi. «Kätte tuleb nõks üle 900 euro,» kirjeldas 29-aastane Mait, kes enda sõnul teeb tööd eesmärgiga kogukonnale toeks olla. Sarnaselt mitmele teisele meeleavaldajale peaks ka tema sõnul palgasumma vähemalt Eesti keskmiseni ulatuma ja kuniks seda pole, tuleb ka Maidul lisatööga arvestada. 

Meeleavaldusel võttis sõna ka sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Lauri Läänemets, kes julgustas päästjaid protestiga jätkama. «Ma loodan, et see, mida minister ütles, et see saab ka tõeks,» rääkis ta. Samuti sõnas Läänemets, et palgatõus võiks elementaarne olla. 

«Iga inimene loob väärtust, vahet ei ole, mis ametil ta töötab. Aru ei saada sellest, et päästjad loovad väga suurt väärtust,» sõnas ta. 

2018. aastal andsid poliitikud lubaduse tõsta päästjate palk hiljemalt 2023. aastaks võrdseks Eesti keskmise palgaga, edastas ühing teates. «Vastupidiselt lubatule on päästjate olukord aga hoopiski halvenenud. Päästja palga mahajäämus Eesti keskmisest töötasust on kasvanud 2018. aasta 357 eurolt 405 eurole 2021. aasta I kvartalis,» põhjendasid liikmed.

Lahendust probleemile pole nende sõnul näha, kuna juba käesoleva aasta I kvartalis ületas Eesti keskmise palga protsentuaalne kasv valitsuse poolt päästjatele lubatud kolmeprotsendilist palgatõusu. Koos kiire majanduskasvuga jätkub ka keskmise palga tõus, mistõttu päästjate olukord halveneb veelgi.

Samas on valitsus andnud kõikidele ministeeriumitele korralduse kärpida 2022. aasta tegevuskulusid 5 protsenti. EPTAÜ hinnangul on tegemist läbimõtlemata otsusega, kuna sisejulgeoleku valdkonnas ei ole nii suur eelarvekärbe ainult tegevuskulude arvelt teostatav. Inimesi koondades tuleb vähendada ka personalikulusid.

Esialgsed arvutused näitavad, et töötuks võib jääda 100 päästjat ja sulgemisele minna 3 – 4 päästekomandot, mis tähendab Eesti elanikkonnale olulist turvalisuse langust, teatas ühing.