Linnavolikogu kinnitas Tallinna Haigla detailplaneeringu

Tallinna linnavolikogu kehtestas tänasel istungil Lasnamäe linnaosas asuva Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning selle lähiala detailplaneeringu.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul parandaks uus haigla Tallinna Lauluväljaku lähistel tulevikus arstiabi kättesaadavust kogu Põhja-Eestis. «Vaadates suurte haiglate paiknemist Tallinnas, siis kui Mustamäele jääb Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiglalinnak alles, on loogiline, et uus haigla tekiks teise linna serva Lasnamäe poole, mis teenindab mitte ainult Tallinna elanikke, vaid ka tegelikult osa Harjumaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa ja vajadusel osaliselt ka Ida-Virumaa inimesi,» selgitas linnavolikogu esimees.

«Detailplaneeringu kehtestamine on oluline etapp ning kui kõik läheb plaanipäraselt võiks haigla valmida linna ja riigi koostöös 2027. aastal. Tallinn on alustanud mitmete ettevalmistustöödega ning peagi selguvad projekteerimise rahvusvahelise riigihanke tulemused. Rahastamise osas küll veel täit selgust ei ole, hetkel ootab linn selles osas Euroopa Komisjoni ja riigi vastavat otsust,» ütles Terik.

Planeeringus on kavandatud hoonete kasutusotstarbed haigla ja selle teenindamiseks ning kaasaegseks toimimiseks vajalikud hooned, sh linnaosa tervisekeskus, külalisarstide, residentide jm vajaliku personali majutamiseks vajalikud külaliskorteritega hooned, teaduskeskus, psühhiaatria- ja/või õendus-hooldussravi- ja/või kitsa profiiliga spetsialiseeritud erihaigla jms meditsiiniteenust pakkuvad hooned. Kuna kaasaegse haigla diagnostika- ja raviseadmed on väga tundlikud vibratsioonile, siis on Narva mnt äärne hoonestus kavandatud 50-60 m kaugusele tänava maa-alast.

Detailplaneering on koostatud eesmärgiga moodustada üks ühiskondlike ehitiste maa või kuni 10% äri- ja vähemalt 90% ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 8 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega haiglakompleksi, kokku kuni kümne hoone, ehitamiseks ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti olemasolevate tänavate laiendamiseks ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt Paekalda tänava ehitamiseks.

Maa-alune hoonestusala on kavandatud põhihoone kogu ulatuses ning perspektiivsete hoonete osas osaliselt, kõik kavandatud hoonete maa-alused hoonestusalad on omavahel ühendatud tunnelitega. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 38 m, mis vastab absoluutkõrgusele 84,25 m.

Vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule on kavandatud planeeringuala idapoolse Narva maantee lõigu äärde ligi 50 m laiune kõrghaljastusega roheala. Planeeritava ala sisesed teed on kavandatud puiesteedena ja Maarjamäe klindi poolse Narva maantee ja Neemiku tänava nurgale on kavandatud pargiala. Tallinna Haigla kompleksi krunti läbib põhja-lõuna suunaline, Narva mnt lõuna ja põhja poolse haru äärseid kergliiklusteid siduv kergliiklustee. Krunti läbivad nn maa-ala kvartaliks jagavad sõiduteed, kuid need ei ole kavandatud avalikeks teedeks, vaid on kavandatud pigem haigla ja haigla tugiteenuseid pakkuva transpordi liikluseks.

Haigla territooriumi läbivatele teedele ja alal asuvale pargialale tuleb omanikul tagada avalikkuse juurdepääs Haiglakompleksile on tänavatelt antud kokku kaheksa juurdesõidu võimalust: kaks Neemiku tänavalt (sh kiirabi sissesõit), neli Narva mnt põhjapoolselt harult (sh kiirabi väljasõit) ja kaks põhja-lõuna suunaliselt harult. Detailplaneeringus on ühtlasi esitatud liikluslahendus, sh võimaliku trammitee kavandamine ning teede, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendused, on põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojektide koostamise käigus.

Lisaks on detailplaneeringus määratud üldised maakasutustingimused ja esitatud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu elluviimine toimub etappide kaupa: esimeses ja teises etapis rajatakse Tallinna Haigla/Lasnamäe Tervisekeskus, kolmandas ja neljandas etapis rajatakse meditsiinilinnaku järgnevad korpused vastavalt vajadusele.

Taastati ühisveevärgiga liitumise hüvitise

Lisaks otsustas linnavolikogu, et linn hakkab taas hüvitama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise tasu enne 2011. aastat välja antud loa alusel ehitatud elamutele.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti andmetel võib ühisveevärgi ja/või - kanalisatsiooniga ühendamata kinnistuid olla Tallinnas umbes 600. Eeldusel, et kõikide nende kinnistute omanikud taotlevad hüvitist, võib selle kogumaksumus olla kuni 4,8 miljonit eurot. Kui hüvitise väljamaksmise taotluse esitamise aastal ei ole Tallinna linna eelarves rahalisi vahendeid hüvitise väljamaksmiseks, makstakse hüvitis välja järgmisel aastal.

Liitumistasu hüvitatakse kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kui:

• kinnistu on omandatud enne 31. detsembrit 2011, kinnistul on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, hüvitatakse liitumistasust 50 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot;
• kinnistu on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, kinnistul on olemas torustik, kuid puuduvad liitumispunktid, hüvitatakse liitumistasust 30 protsenti, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot;
• kinnistu on omandatud enne 31. detsembrit 2011, kuid puudub torustik, hüvitatakse liitumistasust 50 protsenti, kuid mitte rohkem kui 15 000 eurot;
• kinnistu on omandatud pärast 31. detsembrit 2011, kuid puudub torustik, hüvitatakse liitumistasust 30 protsenti, kuid mitte rohkem kui 9000 eurot.

Varem on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu hüvitatud aastatel 2000–2011. Pärast 31. detsembrit 2011 soetatud kinnistute uued omanikud on pidanud arvestama ka tulevaste liitumiste kuludega.

Hüvitise saamiseks tuleb kinnistu omanikul esitada Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile e-posti teel vormikohane taotlus. Hüvitisele on õigus vähemalt aasta aega enne taotlemist rahvastikuregistri järgi Tallinnas elanud inimestel, kelle kinnistul on enne 2011. aasta 31. detsembrit välja antud loa alusel ehitatud hoone. Kinnistu sihtotstarve peab olema 100-protsendiliselt elamumaa ja iga omanik saab hüvitist saab ainult ühe kinnistu eest.