:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/21/13866822t1h8d5b.jpg)
- Vabamu noorteprogramm ehitab veebikogukondi
- Tamkivi: see, kuidas räägime okupatsioonidest, peab käima ajaga kaasas
Vabamu, endise nimega Okupatsioonide muuseum, on viimastel aastatel palju muutunud. Seda juhivad noored inimesed ning nõukogust leiame teiste hulgas tehnoloogiaettevõtja Sten Tamkivi, kelle sõnul on muuseumi ja digiilma vahel mitu puutepunkti. Vabamu valmistab parajasti ette ka Eesti IT-eduloo ja digitaalse demokraatia teemalist näitust.
Mida teete teie kui tuntud tehnoloogiasektori ettevõtja ja juht mäluasutuse nõukogus?
Läksin sinna üle viie aasta tagasi nõukogu esimehe Sylvia Kistler Thompsoni kutsel. Ta on muuseumi asutaja ja esimese suure annetaja Olga Kistler-Ritso tütar. Kui Lennart Meri kunagi selle muuseumi avas, 1990ndate lõpus, siis oli okupatsioon kõigil veel värskelt meeles. Tegelikult on aga taasiseseisvunud Eestis üles kasvanud põlvkonnad, kes on sündinud vabas Eestis ja kellel puudub toonase ajaga, okupatsiooniga, isiklik kogemus. See, kuidas me räägime okupatsioonidest ja üle elatud kannatustest, peab käima ajaga kaasas. Lood ja nende vormistused peavad muutuma arusaadavaks ka neile, kellel puudub isiklik kogemus.
Kuna Olga soov oli ja praeguse Vabamu olemus ning mõte on «Ei iial enam!», siis peame midagi tegema, et vaba Eesti kestaks igavesti. Meie lugu räägiti alguses läbi negatiivi – milline oli okupatsioon, milline oli Eesti võõrvõimude ajal. Aga tegelikult on hoopis olulisem, kuidas me vabaks saime, kuidas me vabad oleme ja vabaks jääme. Lühidalt, okupatsioon ei ole selle mõttetöö sisu, vaid ajutine vabaduse puudumine. Vabaduse lugu, mis on mulle väga hingelähedane teema.
Millised on Vabamu uuemad arendused?
Tegime Vabamu sisse eraldi programmi – noorte Vabamu ehk Nova. See on online-kogukondade ehitamine, kus noored inimesed saavad kasvõi videokõnedes kokku ja arutavad demokraatia ja ühiskonna olemuse üle ning mida ikkagi tähendab vabaduse hoidmine.
Tahame, et sõltumata emakeelest saaksid eesti noored arutada meie ühiskonna teemasid nii, et ei toimuks mingit ette sildistamist.
Vabamu valmistab ette Eesti IT-eduloo ja digitaalse demokraatia teemalist näitust. Tahame, et kui maailmas uuritakse näiteks Facebooki mõju demokraatiale, siis toodaks ka Ameerikas Eesti näiteid, kuidas siin digidemokraatia toimib.
Muuseum on üks osa meie ühisest rahvuslikust eneseteadvusest. Kuidas noored Vabamut ja selle näitusi vastu võtavad? Kuidas eestivenelased ja välismaalased seda tajuvad?
Seda teeme ka väga teadlikult ja investeerime sellesse, et kõigil oleks võimalik aru saada. Mõtleme selle peale, kuidas saaks venekeelses keskkonnas ja inforuumis üles kasvanud noor, kes on kuulunud NSVList ühte lugu, ligi sellele loole nii, nagu eestlased seda näevad. Milline on vaade meie riigi poolt. Tahame, et sõltumata emakeelest saaksid eesti noored arutada meie ühiskonna teemasid nii, et ei toimuks mingit ette sildistamist.
Internetisisuga on samad lood – oleme sinna teinud õppematerjale Eesti vabanemise ja vabaduse hoidmise loost venekeelsetele koolidele. See aitab venekeelsetel gruppidel, kes külastavad muuseumi, sisule paremini ligi saada.
/nginx/o/2021/06/21/13866823t1h28da.jpg)
Olete tunnustatud tehnoloogiaettevõtete tegija. Mis ühendab tehnoloogiaettevõtteid ja muuseumi?
Tõepoolest, kui vaatan oma kodust raamaturiiulit, siis see räägib rohkem tulevikust, mitte minevikust. Kokkupuutepunkte on aga mitu. Üks on puhttehniline: muuseum ei olegi tänapäeval ainult füüsiline maja, sest väga palju on internetis, palju digitaalset, kogukonnad on üle maailma. On vaja aru saada, kuidas toimib lugude jutustamisel digipool. Sellest ma midagi tean.
Aga veel olulisem on filosoofiline pool: kogu seda Eesti tehnoloogiaimet, nii digitaalset riiki kui ka start-up’i-lainet ei oleks, kui me poleks nõukogude diktatuurist lahti saanud. See on väga ühene seos. Olen tähele pannud, et mida rahvusvahelisem on ettevõtja, seda suurem Eesti patrioot ta on. Oleme valmis panustama oma aega ja kapitali, et halvad lood ei ununeks, et oleks alati meeles, kuidas me taaslõime oma riigi ja taastasime vabadused.
Kas see on teie arvates ebatavaline, et edukad ettevõtjad lähevad toetama vabakondlikke algatusi?
Seda juhtub järjest sagedamini. Me võtame ette uusi rahvusvahelisi projekte, teeme koostööd Stanfordi ülikooliga. Ühest asjast võib välja kasvada palju uusi tegevussuundi, kuhu otsime taas inimesi juurde. Oodatud on ettevõtjad ja tippspetsialistid, kes on oma suured ärid juba ära teinud ning nüüd võivad ennast pühendada ühiskonnaasjadele. Näiteks väga tugev finantsjuht, kes on oma suured tööd juba ära teinud, võiks aidata meil juhtida meie mõtteloo projekti.
Vabamu
- Vabamu avati Okupatsioonide muuseumi nime all 2003. aastal tänu rohkem kui kahe miljoni dollarilisele annetusele, mille tegi Floridas elanud Olga Kistler-Ritso. Muuseumi ja Kistler-Ritso fondi esimene ja pikaajaline juht oli vabadusvõitleja Heiki Ahonen.
- Vabamu nõukogu liige Sten Tamkivi oli aastatel 2005–2012 Skype Eesti juht, seejärel asutas Teleporti ning kuulus ka Topia juhtkonda. Praegu teeb ta tehnoloogiainvesteeringuid koos Taavet Hinrikusega.
- Vabamu tegevdirektor Keiu Telve ütles Postimehele, et kuigi asutakse Kaitseliidu maal, ei tohiks neid siiski riivata kõrvaloleva Kaitseliidu peastaabi hoone müükipanek. Päris kindel ta veel ei ole, sest uudis on alles värske ning ei ole jõutud kõigi üksikasjadega tegeleda.