Sisuturundus
JUST NEED on selle aasta parimad roheideed!
Seentest taburet, taaskasutatav toidukarp ja tekstiilijäätmetest ärikingid on Eesti noorte leiutatud uued tulevikutooted!
Keskkonnateemad muutuvad aasta-aastalt olulisemaks ja ka paljud ettevõtted on rohelisema maailmavaate võtnud südameasjaks. Tänased uued tulijad oskavad juba maailma läbi roheliste prillide vaadata ja pakuvad uudseid lahendusi, kuidas meie planeediga sõbralikumalt ümber käia. Just selliseid ideid aitab ellu viia Keskkonnainvesteeringute Keskuse roheideede konkurss Negavatt, kuhu esitati tänavu kokku 113 särtsakat ja nutikat ideed. Negavati raames läbivad meeskonnad koolitus- ja mentorlusprogrammi ning parimad roheideed saavad ettevõtmise alustuseks rahastuse.
Negavatt toimus tänavu juba kaheksandat korda ning konkursi parimad on valitud:
I koht ja 10 000 eurot – Myceen
Myceen eristus kõikidest teistest osalejatest täiesti ainulaadse teema ja alternatiivse materjalikasutusega. See on Baltikumi esimene seenematerjale arendav ettevõtte, kes valmistab sellest ka tooteid. Tihti kasvab uus idee välja probleemist, millele tuleb leida lahendus, Myceeni asutajad Siim Karro ja Karl Pärtel nägid probleemi ehitussektori ja mööblitööstuse suures CO2 jalajäljes ja jäätmete hulgas – kuidas vähendada nii jäätmeid kui ka jalajälge?
Laheduse leidsid nad loodusest: seeneniidistik + jääkmaterjalid = süsiniknegatiivsed ja biolagunevad ehitusmaterjalid ja mööbel, mis kasutavad ja seeläbi väärindavad põllu- ja puidutööstuse jääke. Seeneniidistik seob orgaanilised jäägid tugevaks, kergeks, mittesüttivaks, komposteeruvaks, süsiniknegatiivseks ja heade akustiliste omadustega materjaliks, mis pärast kasutustsükli lõppu laguneb loomulikul moel.
Siim Karro sõnul annab Negavati esimene koht ja väärikas auhinnaraha ettevõttele aega ja võimaluse toode lõplikult välja arendada ja oma ideid täiustada. „Materjal on niivõrd unikaalne, et selle vastu on näidanud huvi mitmed eraisikud, aga ka suurettevõtted, nagu Wise, Comodule, UpCyclist. Wise’i soovib soetada kontorisse Myceeni materjalist valgustid, mis oleks ka akustikat parandavate omadustega. Comodule soov on materjalist vaheseintega ruumi akustikat parandada,“ kirjeldas Karro Myceeni võimalusi.
Järgmisel aastal on noortel ambitsioonikas plaan jõuda toodetega juba Skandinaavia turule. „Näeme, et loodussõbralikud materjalid ja taaskasutus on jätkuvalt suur trend, eriti Skandinaavia piirkonnas, mis annab meile julguse oma toodet ka Põhjamaades ja Lääne-Euroopa turul tutvustada,“ avas Karro tulevikuplaane.
II koht ja 5000 eurot – RingKarp
RingKarbi idee kasvas välja isiklikust probleemist seoses toidu koju tellimisega ning on praegusel ajal eriti aktuaalne. RingKarbi idee ja teostuse taga on kolm ettevõtlikku naist, Katarina Papp, Hanna Pintson ja Kadrin Pintson, kelle jaoks on keskkonnateemad väga olulised. Kasvav prügihulk on kogu maailmas ja loomulikult ka Eestis suur probleem, näiteks keskmine Tallinna restoran müüb nädalas 1000 ühekordset toidukarpi. Ümbertöötlemise võimalused puuduvad ja biolagunevad karbid ei ole lahendus. RingKarp pakub probleemile lihtsa lahenduse – telli toitu korduskasutatavas karbis, täiesti prügivabalt. Pärast söömist tuleb toidukarp lihtsalt tagastada mis tahes võrgustikuga liitunud toidukohta, kes peseb karbid ja suunab uuesti ringlema. RingKarbi nutikas pakendisüsteem on rakendatud juba mitmes Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare toidukohas ning see on alles algus!
RingKarbi ühe eestvedaja Katarina Papi sõnul andis Negavati teine koht tiimile kindluse, et probleem, mida ettevõtmisega lahendatakse, väärib lahendamist. „Praegu läheb kogu aur kommunikatsiooni peale – tuleb harida tarbijaid ja teavitada restorane, et korduvkasutatav toidukarp on vajalik ja tulevikus ainuõige võimalus toitu kaasa müüa,“ ütles Papp. Õnneks soosib ka seadusandlus noorte roheiideed vähendada oluliselt ühekordsete pakendite hulka. „Juba juulis keelatakse ära vahtplastist toidukarbid, lähiaastatel rakendub kaasa müüdava toidu karbile erihind 50 senti ning restoranid peavad pakkuma korduskasutatava karbi alternatiivi. Laiem eesmärk on aastaks 2026 jõuda ainult korduskasutatud karbi lahenduseni,“ kirjeldas Papp valdkonnas toimuvat. Negavati auhinnaraha plaanivad noored investeerida spetsiaalse RingKarbi äpi arendusse ning vajalikesse teavitustegevustesse. „Praegu on liitunud meie süsteemiga ligi paarkümmend restorani üle Eesti, loodame aasta lõpuks oma kliendibaasi vähemalt kahekordistada,“ lisas Papp.
III koht ja 3000 eurot – Unknot
Unknoti meeskond nägi probleemi tekstiilijäätmete kasvus, mis on jätkuvalt üks suurim ja problemaatilisem jäätmeliik maailmas. Kaisa Krusenberg, Martin Tammiste ja Tarmo Tambur just sinna suunda vaatavadki ja panid püsti algatuse nimega Unknot, mis tõlkes tähendab lahti sõlmimist. „Näeme, et tekstiilitööstuse jäätmeprobleemis on niivõrd palju umbsõlmi, mis oleks vaja lahti harutada, et tööstusharu jätkusuutlikumas suunas liikuma panna. Just sellest inspireerituna valisime ka oma ettevõttele nime ja tegevusvaldkonna,“ kirjeldab Kaisa Krusenberg algatust.
Unknot on ringmajandusele spetsialiseeruv tootedisaini- ja müügiagentuur, mis pakub oma klientidele täislahendust ideest teostuseni ning aitab rõivatootjatel oma materjalijäätmetest ümbertöödeldavaid tooteid välja arendada ja müüa. Ühest küljest tegeleb firma disaini juhtimisega, teisalt rõivatootmistehase müügiesindamisega ringdisaini toodetele ärikingi- ja e-kaubandussektorites. Praeguseks on tehtud koostööd ühe India ja ühe Eesti ettevõttega, turule on toodud katseprojektis leitud jääkidest valmistatud pakketäidispaber ning valminud on esmane ringdisainis loodud tootevalik ärikingivaldkonda.
„Negavati esikolmikusse jõudmine on meie jaoks suur au ja tunnustus. Olulisimaks peame aga konkursi käigus saadud tuge ja tõuget oma ideega edasi liikuda,“ kirjeldab Krusenberg. „Mida rohkem finaalile lähenesime, seda enam saime aru, et tegemist on päris asjaga, mis tuleb ellu viia kas siis Negavatiga või nende abita. See toetus ja mentorlusprogramm, mille lõpuks saime, oli meile vaat et olulisem kui auhinnarahagi,“ lisas ta. Edasised sammud on meeskonnal juba paigas. Praeguseks on tellitud uus paberipurustusmasin, millega saab tekstiilitööstuses üle jäävat lõikepaberit ümber töödelda. Esimesed ringmajanduspõhimõttel valmivad ärikingitused jõuavad turule aga sügisel. „Rakvere kudumistehase jääkidest toodetud disainitud ärikingid – kapukad – on täna juba valmis toodetud ning suurem partii ärikingituste müügiks saab valmis kenasti talvehooajaks, mil villaste sokkide aeg oma tuurid üles võtab,“ valgustas Krusenberg järgmisi suuremaid samme. Unknoti tööpõld on lai, sest umbsõlmi, mida lahti harutada on rõivatööstuse jäätmeprobleemis palju. „Hea meel on, et oleme sellega juba algust teinud ning liigume iga probleemiga edasi case-by-case. Eesmärk on võimalikult palju rõivatööstuse jääke ära kasutada ja luua sellest palju paremaid tooteid, kui praegu turul saada,“ lisas ta.
Konkursi käigus leiti mitmeid ressursse säästvaid uudseid lahendusi ning jagati lisaks ka eriauhindu. Prototroni ja teaduspark Tehnopoli auhind läks Õõtsvoldile, Tallinna Loomeinkubaator valis lemmikuks Unknoti, Admiral Markets meeskonna Konnekt, Luminor Eesti andis eriauhinna RingKarbile, Põhjamaade Ministrite Nõukogu lemmik oli Lelukarp ja KIKi töötajate lemmik RingKarp.
Tutvu kõigi finalistidega siin: https://www.negavatt.ee/osalejad2021
Loe Negavati kohta rohkem siit: https://kik.ee/et/artikkel/negavatt-annab-roheideedele-tiivad