Uuringud kinnitavad vaktsiinide tõhusust Delta tüve vastu

Copy
Teadusnõukoja liikme Andres Meritsa sõnul on peamine põhjus, miks kõnealune tüvi ka Venemaal levib, ikka madal vaktsineerituse tase, mitte vaktsiinide ebaefektiivsus. 
Teadusnõukoja liikme Andres Meritsa sõnul on peamine põhjus, miks kõnealune tüvi ka Venemaal levib, ikka madal vaktsineerituse tase, mitte vaktsiinide ebaefektiivsus. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Olemasolevate teadusuuringute pealt on näha, et kõikjal leviv SARS-CoV2 nn Delta tüvi allub vaktsineerimisele enam-vähem sama hästi kui teisedki tüved, eriti tugev on kaitse pärast teise vaktsiinidoosi saamist, kinnitavad Postimehega rääkinud teadlased.

Kuigi praegu on vaktsiinide Delta tüve vastast efektiivsust vaadanud teadusuuringuid veel vähe, on neist esimesed siiski üsna ühemõtteliselt vaktsineerimist soosivad. Ühes briti teadlaste töös, mis on avaldatud veebivaramus medRxiv ja milles vaadati Pfizer-BioNTechi ja AstraZeneca vaktsiine, öeldakse otseselt, et pärast esimest doosi oli märgata küll efektiivsuse kukkumist, kuid pärast teist süsti suudeti tuvastada vaid «tagasihoidlikke erinevusi» Delta tüve ja Briti tüvena tuntud nn Alfa tüve vahel.

Teine, Šotimaal läbi viidud ja teadusajakirjas The Lancet avaldatud uuring näitab laias laastus sama – kui Briti tüve vastu oli Pfizeri vaktsiini efektiivsus haigestumise ära hoidmisel 92 protsenti, siis nn Delta vastu 79 protsenti. AstraZeneca puhul olid samad näitajad 73 ja 60 protsenti. Seejuures on märkimisväärne, et haiglaravi vajanud inimesi oli pea 20 000 inimese seas nii vähe, et selle põhjal ei õnnestunud usaldusväärset statistikat tehagi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles