Sisuturundus
Krüptorahade buum utsitab riike oma digivaluutasid arendama
2. juuli 2021, 10:10
Mida laiem on krüptorahade kandepind, seda enam tunnevad riikide valitsused ohtu krüpto-revolutsioonist kõrvalejäämise pärast. See on omakorda pannud keskpanku digirahadega eksperimenteerima.
Mis on keskpanga digiraha?
Meie käibelolev raha liigub juba praegu paljuski digitaalsel kujul, on selleks siis pangaülekanded või kaardimaksed. Mis aga eristab keskpankade digiraha (ingl. Central Bank Digital Currency) traditsioonilistest valuutadest, on plokiahela tehnoloogia kasutamine. Rohkem kui 88% sellistest projektidest kasutavad PricewaterhouseCoopersi koostatud raporti kohaselt just krüptorahade baastehnoloogiat, mis aitab parandada maksete tõhusust ja vähendada kulusid. Sisuliselt on keskpanga digiraha justkui hübriid traditsioonilisest fiat-valuutast ja krüptorahast nagu Bitcoin.
Kuidas erineb digiraha klassikalistest krüptorahadest?
Kuigi keskpanga digirahal on Bitcoini ja teiste krüptorahadega teatavaid sarnasusi, on nende eesmärgid väga erinevad. Kui näiteks Bitcoin ja Ethereum on avalikud detsentraliseeritud plokiahelad (ükski keskne üksus ei vastuta ega oma kontrolli nende üle), siis keskpankadele ja valitsustele selline variant ilmselgelt ei sobi. Seega jätavad keskpangad juhtohjad enda kätte, kontrollides võtmeaspekte, nagu raha kogus ja selle emiteerimine, hoides samal ajal raha liikumisel silma peal. Sellise plokiahela mudeli (ingl. permissioned blockchain) puhul saab keskpank otsustada, kes saavad juurdepääsu ja mida nad sellega teha saavad. Näiteks võib ta määrata, et ühed kasutajad tohivad plokiahelat ainult lugeda, samas kui teised saavad plokiahelat ka muuta.
Neile, kes soovivad investeerida klassikalistesse krüptorahadesse, on selleks kõige kergem viis kasutada Change’i algajasõbraliku investeerimisrakendust. Change äpis saavad kasutajad osta ja müüa rohkem kui 20 krüptovaluutat, kaubelda aktsiatega, maavaradega Change’i enda CNG tokeniga. Change’is saab investeerimist alustada ka väiksemate summadega - alates 10 eurost.
Riigid lähenevad digirahadele erinevalt
Uut tüüpi digivaluuta on varajases järgus ning enamik riike alles hakkab seda ideed uurima. Samas on paiku nagu Hiina, kus keskpanga poolt arendatud digiraha on juba kasutust leidnud. Hiina kodanikud saavad hankida digitaalsele rahakoti mobiilirakenduse või füüsilise maksekaardi, lisaks on Pekingis üle 3000 digi-jüaani toega sularahaautomaadi. Et uue digiraha kasutamist propageerida, on Hiina valitsus korraldanud loteriisid, loosidedes kodanike vahel välja üle 6 miljoni dollari väärtuses digi-jüaane.
Euroopa keskpank (ECB) näeb samuti digitaalse euro vajalikust. Käesoleval kuul ECB poolt välja antud aruandes „Euro rahvusvaheline roll” öeldi, et keskpanga digiraha kasutusele võtmata jätmise riskiks on oht suurte tehnoloogiafirmade näol, kes võivad tulevikus samuti oma valuuta luua. See võib Euroopa Keskpanga sõnul pärssida finantssüsteemi stabiilsust ning keskpankade suutlikkust oma rahapoliitikat täita.