Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: vaktsineerimine pole enam valitsuse jaoks esmatähtis

Postimehe peatoimetaja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» kritiseerida Eesti vaktsineerimise tempot, kus Euroopa esimeste seast on langetud viimaste hulka. 

Aavik heitis ette, et vaktsineerimistempo on alla läinud ning inimeste ärevustase on nullis. Nii võib aga sügisel end jälle kergesti avastada olukorrast, kus Eesti elab põhimõtteliselt ebanormaalselt elu.

Lisaks näitab tema sõnul terviseamet maakondlikul tasemel vaktsineerimise hõlmatust nii, et välja on jäetud need vanuserühmad, kellele praegu kaitsesüste ei tehta, kuigi karjaimmuunsuse mõttes loeb kogu rahvastik.

Marti Aavik ja Kalle Muuli. Foto: Remo Tõnismäe

Kui noored vanuserühmad ka sisse arvestada, on näiteks Harju maakonnas Maardu linnas vaktsineeritud 22 protsenti elanikest, Lääne-Harju vallas ja Tallinnas alla 40 protsendi. «Pilt on ju tegelikult päris kurb. Samasugune asi vaatab vastu ka Ida-Virumaalt,» kahetses Aavik.

Kalle Muuli tõi esile sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse sõnad, et 12-aastaste vaktsineerimine pole prioriteet. Kui vaadata laiemalt kogu vaktsineerimisperioodi, siis ei saagi tema hinnangul aru, mis on juhtunud, et Eesti on vaktsineerimise tempos Euroopa esiviisikust langenud viimase viie hulka. Euroopa poliitikaväljaanne Politico ennustab, et Eesti on üks viiest riigist, mis ei jõua 70-protsendilise vaktsineerituse tasemeni.

Muuli märkis, et kui tema erakond oleks veel valitsuses, oleks ammu peaministri laual analüüs, mida on tehtud või tegemata jäetud ning kus on probleem.

Samal ajal häirib teda jutt, et sotsiaalminister Tanel Kiik on süüdi. Eelmise valitsuse ajal tegutses valitsus koos, mitte ei jäetud sotsiaalministrit üksi suhtumisega, et kui läheb halvasti, las siis astub tagasi. «Ega sellest meil midagi paremaks ei lähe, kui Tanel Kiik tagasi astub. Sellest meil vaktsineerimine ei parane. Valitsus peaks tegelema sellega koos,» kutsus ta üles.

«Nüüd on kuskil Marek Seer, kes on hall ametnik, kellel ei ole ühtegi ideed ja kellel ei ole ühtegi volitust antud tegutseda,» heitis ta ette.

Aavik ütles vastu, et oli ette teada, et meil ei ole vaktsiinivaimustus nii suur, nagu esimese hooga tundus. Praegu on vaktsineeritud 42 protsenti, üle 70-aastaste vaktsineeritusega hõlmatus jääb alla 70 protsendi. «Me teame, et see hõlmatus peaks olema palju suurem selleks, et olla deltatüve eest kaitstud või tegelikult olla kaitstud selle eest, et ei peaks nägema haiglate koormuse tõusu ja kõike seda,» selgitas ta vaktsineerimise tempo tõstmise vajalikkust.

Tal ajab ihukarvu püsti suhtumine, et laste ja kooliealiste vaktsineerimine pole prioriteet. Teisest otsast räägitakse, et koole ei taheta sulgeda, aga juba kogemusest on teada, et koolid on üheks koroona leviku kohaks. Aaviku meelest on häda strateegilises vaates, mis peaks kostuma Tanel Kiige suust, aga sealt seda ei kostu.

Muuli silmis pole vaktsineerimine enam riigi ja valitsuse jaoks esmatähtis. Kui vaadata, millest peaminister räägib, siis Kaja Kallas käis just Lõuna-Eestis rääkimas maksudebati vajalikkusest. «Võib-olla ta nüüd pöördub, aga see mõnda aega ei ole olnud valitsuse kõige tähtsam asi ja kõige tähtsam fookus,» kritiseeris ta.

Muuli meenutas, et peaminister isiklikult lubas 70-protsendilist vaktsineerimist enne suve lõppu. Aavik rõhutas, et kui sellega on peetud silmas augusti lõppu, siis vähem kui kahe kuuga tuleks vaktsineerida mitusada tuhat inimest.

Muuli lisas, et kehva taset ei saa õigustada inimeste vähese huviga. Kui võrrelda teiste Euroopa riikidega, siis kus peaks teistes riikides huvi olema. «See on ikkagi korraldamise ja organiseerimise küsimus,» ütles ta. «Ma ei arva, et saaks 100 protsenti inimesi ära vaktsineerida, aga kindlasti saab teha neile vaktsineerimise soodustusi, präänikud, motivatsioonipakette.»

«Kindlasti saab ka lihtsalt õhutada ja inimestele lähemale minna vaktsiinisüstidega, kaubanduskeskustesse või kuhu iganes. Neid on piloodiks ja prooviks viimasel ajal tehtud, aga see oleks võinud kõik juba toimuda märksa varem,» kritiseeris ta.