Harju maakohus saab tsiviilasjades abiks teiste maakohtute kohtunikud
8. juuli 2021, 12:13
Ringkonnakohtute esimehed otsustasid kaasata Harju maakohtu osa tsiviilasjade lahendamisse Viru ja Pärnu maakohtunikke.
Harju maakohtu esimees Astrid Asi esitas 29. aprillil Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute esimeestele taotluse osade Harju maakohtusse laekuvate tsiviilasjade suunamiseks teistesse maakohtutesse.
Kohtute seaduse kohaselt võivad ringkonnakohtute esimehed maa- või halduskohtu esimehe taotlusel oma ühise otsusega suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.
Ringkonnakohtute esimeeste Tiina Pappeli ja Villem Lapimaa hinnangul on Harju maakohtus pikaajaliselt tulnud lahendamiseks kohtuniku kohta rohkem tsiviilasju, kui on võimalik kvaliteetselt ja mõistliku aja jooksul ära lahendada.
Lapimaa ja Pappel leidsid, et on probleem, kui riigi suurimas kohtus on vanade tsiviilasjade arv teistest kohtutest 6–7 korda suurem, küündides 1164 asjani ning pikaajaline trend on vanade tsiviilasjade arvu suurenemise suunas.
Esimehed leidsid, et erakorralise abinõu rakendamine on kohane ja vajalik. Kui jätta meetmed kasutusele võtmata, siis menetlusosaliste huvid ja õigused kvaliteetsele ja mõistliku aja jooksul toimuvale kohtupidamisele saavad järjest enam kahjustatud ja vanade tsiviilasjade arv Harju maakohtus kasvab senisega võrreldes veelgi.
Ringkonnakohtute esimehed leidsid ühiselt, et Harju maakohtust tuleb tsiviilasju suunata teistesse kohtutesse lahendamiseks. Küll aga ei olnud nad nõus rahuldama Harju maakohtu esimehe taotlust täies ulatuses.
Kokkuvõtvalt määrasid ringkonnakohtute esimehed alates 6. septembrist Harju maakohtusse saabuvatest võlaõigusasjadest Pärnu maakohtusse lahendamiseks 194 ja Viru maakohtusse 349 võlaõigusasja. Ümber jagatakse võlaõigusasjadest kohtuasjad, kus on vaidluse all raviteenuse osutamine, töövõtulepingud, alusetu rikastumine, kahju hüvitamine ja muud lepinguvälised kohustused.
Asju hakatakse ümber jagama 6. septembrist ja kestab eeldatavalt kaheksa kuni üheksa kuud.
Asju hakatakse samal ajal jagama nii Pärnu kui Viru Maakohtu vahel suhtes 1:2 – üks asi Pärnu maakohtule, kaks asja Viru maakohtule, jaotades nii asjade mahtu ühtlasemalt pikemale perioodile. Ringkonnakohtute esimehed kontrollivad jooksvalt asjade ümbersuunamist.
Ümbersuunatavad kohtuasjad jäävad Harju maakohtu nimel lahendatavateks kohtuasjadeks ja kohtuistung toimub jätkuvalt Harju maakohtus, seega menetlusosaliste jaoks jääb olukord samaks. Samas võivad kohtud lahendada asju ka kirjalikus menetluses ja videokonverentsi teel. Senise kogemuse järgi toimub ümbersuunatavates asjaliikides kohtuistungeid üksnes 8 protsendil kohtuasjadest.
Lapimaa ja Pappel rõhutasid, et kuigi ükski maakohus ega maakohtunik Eestis ei tegutse alakoormusega, siis asjade ühekordne, kaalutletud ümbersuunamine on praegu kujunenud olukorras ainuvõimalik meede, mida kohtusüsteem saab ise võtta selleks, et tagada inimestele mõistlik menetlusaeg kõikides maakohtutes. Harju maakohtu tsiviilasju lahendavate kohtunike kroonilise ülekoormuse jätmine ainuüksi ühe kohtu kohtunike õlule ei oleks riigimehelik ega põhjendatud toimimisviis.
Samuti tõid nad esile, et asjade ümbersuunamisel teistesse kohtutesse saab olema üksnes piiratud mõju ning see ei saa lahendada struktuurseid ja kroonilisi kohtuhalduse probleeme. Nende probleemide lahendamiseks peavad jätkuvalt tööd tegema justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda.
«Kohtutel pole võimalik isegi asendada teenistusest ajutiselt eemal viibivaid kohtunikke, nii nagu on töötajate asendamine elementaarne mistahes mujal avalikus sektoris ja ka erasektoris,» avaldasid nad kahetsust praeguse kohtuhalduse olukorra kohta.