N, 2.02.2023

Naaber süüdistab Viimsi vallavolinikku kallaletungis

Kerttu Kirjanen
, ajakirjanik
Naaber süüdistab Viimsi vallavolinikku kallaletungis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Monica Luong Nõmme väitel võttis Valdur Kahro tema maa pealt maha kaks puud, millest üks kukkus Luong Nõmme kuuri katusele ja mille Kahro lubas korda teha, kuid pole siiani teinud.
Monica Luong Nõmme väitel võttis Valdur Kahro tema maa pealt maha kaks puud, millest üks kukkus Luong Nõmme kuuri katusele ja mille Kahro lubas korda teha, kuid pole siiani teinud. Foto: Erakogu
  • Tüli sai alguse maas olnud elektrijuhtmest
  • Väidetavat rünnakut nägid pealt laagris viibinud lapsed
  • Mõlemad osapooled väidavad, et ründajaks oli teine

Väidetavalt ründas 29. juuni õhtul Viimsi volikogu ja Reformierakonna liige Valdur Kahro naabrit, kes oma Pranglil asuvas kodus lastelaagrit pidas – põhjuseks juhe, mille abil Kahro vend oma lähedal asuvasse majja naabrilt elektrit võttis. Kahro aga väidab, et hoopis naaber ründas teda.

Monica Luong Nõmme pidas oma kodus lastelaagrit, kui Valdur Kahro vend Vambola tema juurde tuli. Nimelt on vennad Nõmme sõnul omavahel tülis ning muidu Valdurilt elektrit saanud Vambola palus nüüd elektrit Nõmmelt. «Ma loomulikult lubasin ja vend vedas siis ise läbi metsa elektrijuhtme meie maja juurde ja pani pistikusse,» rääkis Nõmme.

Mõne aja pärast tulnud Nõmme maja juurde Valdur Kahro oma abikaasaga. «Ma hakkasin tema poole kõndima, kui Kahro käratas, et mis juhe siin minu maa peal jookseb. Ma selgitasin, et ma ei pea talle ütlema, mille peale sõnas Kahro, et mine p****, mutt,» kirjeldas Nõmme 29. juuni õhtul toimunut. «Ma seisin ja ta jooksis mulle jõuga vastu ja hakkas kätega vastu rindu peksma ja edasi lükkama mind – hea, et ma maha ei kukkunud. (Artikli ilmumise hetkeks on Nõmmel EMOs registreeritud liigesevigastus, mis nõuab operatsiooni – toim.) Seejärel hakkas Valdur jalaga joonistama mõttelist piiri, millega näitas, et juhe jookseb tema maa peal. Tegelikkuses olid nad poole minu maa peal,» rääkis Nõmme.

Konflikt Monica Luong Nõmme vs Valdur Kahro. Sündmuskoht Pranglil. FOTO:
Konflikt Monica Luong Nõmme vs Valdur Kahro. Sündmuskoht Pranglil. FOTO: Foto: Erakogu
Konflikt Monica Luong Nõmme vs Valdur Kahro. Sündmuskoht Pranglil. FOTO:
Konflikt Monica Luong Nõmme vs Valdur Kahro. Sündmuskoht Pranglil. FOTO: Foto: Erakogu
Viimsi vallavaolikogu liige Valdur Kahro.
Viimsi vallavaolikogu liige Valdur Kahro. Foto: Reformierakond

Asjad on läinud ülekäte

Nõmme sõnul ehmatas kallaletung tema juures viibinud lapsed ära ja nood jooksid naise juurde, et teda kaitsta. «Üks laagris olnud poiss ütles Valdurile halvasti, mille peale sai Valdur veel vihasemaks, hakkas poissi taga ajama ja ütles, et kütab tal tagumiku kuumaks,» kõneles Nõmme, kelle sõnul jooksis poiss metsa.

Tagaajamise lõpetanud, ründas Valdur Kahro naist väidetavalt uuesti. «Asi läks hullemaks, kui ma küsisin Valdurilt, millal ta mu kuurikatuse korda teeb. Kahro võttis mõni aasta tagasi omavoliliselt meie maa pealt kaks puud maha ja üks puu lendas langetamise käigus minu kuuri katusele ning lõhkus selle ära. Ta lubas juba toona selle korda teha, kuid pole seda teinud,» rääkis Nõmme ja lisas, et tegi toimunu kohta samal õhtul politseisse avalduse. «Lapsed ei saanud pool ööd magama jääda, lihtsalt rääkisid ainult sellest juhtumist... nad olid nii šokis.»

Prangli elanik Monica Luong Nõmme. FOTO:
Prangli elanik Monica Luong Nõmme. FOTO: Foto: Erakogu

Nõmme kinnitas, et Valdur Kahro olevat ka varem viimsilaste varvastele astunud. «Asjad on nii käest läinud, ta tahab omada kogu Pranglit ja sõidab kõikidest üle. Ta kasutab oma võimu ära,» ütles Nõmme ning vihjas, et Kahro on ka varem inimest rünnanud.

Valdur Kahro nimi on ka varem meediast läbi käinud – viimati oli põhjuseks ebaseadusliku sadama ehitamine, mille eest trahviti volinikku 800 euroga. Viimsi volikogu liige ning Viimsi Uudiste toimetaja Ivo Rull ütles, et on Monica Luong Nõmmega juba rääkinud ning palunud kommentaari ka Kahrolt, kes aga keeldus. «Kahro ütles, et Viimsi Uudised on tema hinnangul puhtalt poliitiline üllitis ja Viimsi valla mainet kahjustav väljaanne ning ta ei pea seetõttu vajalikuks kommentaari anda,» sõnas Rull.

Ivo Rull. FOTO: Pp
Ivo Rull. FOTO: Pp Foto: Pp

Rull on enda sõnul Kahroga enim kokku puutunud seoses eelnimetatud ebaseaduslikult rajatud muulidega. Küsimuse peale, kuidas Viimsi elanikud ise Kahrosse suhtuvad, vastas Rull, et pole kuulnud kedagi volinikku kiitmas. «Viimsilaste Facebooki grupis saab lugeda, mida inimesed on temast arvanud. Eks sõna sõna vastu lugusid on palju olnud. Üldine mentaliteet on minu hinnangul kriitiline. Kui volikogu ja keskkonnakomisjoni liige on kaks korda saanud trahvi oma tegevuste kontekstis, siis need on faktid, mis näitavad, et asi on läinud tänase võimu­struktuuri jaoks ülekäte. Üks volikogu liige on tundnud end kohaliku kuningana,» ütles Rull.

Lükkab kõik ümber

1996. aastast alates Viimsi volikogu liige olnud Kahro sõnul toimus kõik aga risti vastupidi ning kallaletungijaks oli hoopis Monica Luong Nõmme. Ka Nõmme soovi juhtunut ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias käsitleda peab ta kättemaksuaktsiooniks ja erimeelsuste tarbetuks eskaleerimiseks.

Kahro kahtlustab, et Nõmmel oli vimm juba hommikust saadik, kui Kahro teda ja lapsi korrale kutsus. «Ta oli 29. juuni hommikul minu rannas ja ma sõitsin autoga sinna. Nägin, et kolm last olid meie päästehõljuki katusel ja Monica pildistas neid. Ma küsisin, et kelle lapsed need on, ja Monica ütles, et tema laagri lapsed. Ma ütlesin, et nii ikka ei käi, et kui tahate mingit laagrit siin korraldada, siis palun kutsuge mind, ning seejärel palusin Monical lapsed hõljuki pealt maha kutsuda ning pakkusin, et nad võiksid pilti teha hõljuki kõrval, mitte peal. Ma arvan, et see hommikune korralekutsumine mõjuski,» selgitas Kahro.

Õhtused sündmused kulgesid mõlema poole jutu järgi peaaegu ühtemoodi – kuni kallaletungini.

«Me ei läinud isegi tema krundi peale, arutasime omaette naisega, et mis juhe seal maas on. Kuna ta oli sealsamas, siis ma küsisin, mis juhe seal on. Ta saatis pikalt ja ütles, et ei pea aru andma. Mu naine küsis, et kuidas ei pea, mille peale Monica ta p**** saatis,» kirjeldas Kahro ning väitis, et tulised sõnad tulnud hoopis Nõmmelt.

Et välja selgitada, kumma maa peal juhe siiski on, võttis Kahro välja telefoni ning avas kaardi, et Nõmmele seda näidata. «Mul olid silmad telefonis, kui Monica tõukas mind. Kui ta teist korda üritas tõugata, siis ma lükkasin ta käed lihtsalt eemale,» rääkis Kahro ning lisas, et Nõmme olevat inimene, kes kargabki teistele kallale ja on seda minevikus korduvalt teinud. Tema lahkudes olevat Nõmme talle järele karjunud, et teeb ta maatasa ja tema elu põrguks.

Mis puudutab Nõmme vihjatud teist rünnakut, siis on ka see mehe sõnul sulaselge vale. «See oli samamoodi, et üks suvaline inimene trügis mulle kaatrisse, et ma ta mandrile viiksin. Ma ütlesin, et ma ei vii mitte kedagi mandrile, ja kui ma silla peale astusin, siis see inimene hoopis ründas mind,» kirjeldas Kahro aastatetagust juhtumit.

Rääkides lastelaagris viibinud lastest, kes rünnakut pealt nägid, ütles Kahro, et nende kohalolek on väga hea, sest vaevalt lapsed valetama hakkaksid. Kahro nimetab Nõmme väiteid valeks ja on abi saamiseks pöördunud Robert Sarve poole.

Erakond sellist käitumist ei tolereeriks

Erkki Keldo.
Erkki Keldo. Foto: Sander Ilvest

Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo (pildil) avaldab lootust, et politsei selgitab väidetava rünnaku asjaolud välja. Küsimuse peale, kas erakond mõistab inimese ründamise hukka, sõnab Keldo, et sellist asja erakond tõesti ei aktsepteeriks.

Keldo lisab, et üldiselt ühe indiviidi ja terve Reformierakonna vahele võrdusmärki tõmmata ei tohiks. «See on sama, kui üks eestlane on halb. See ei tähenda, et kõik eestlased on halvad,» toob Keldo näite.

Keldo selgitab, et Reformierakond lähtub oma põhikirjast, mille järgi peaksid kõik inimesed ja liikmed olema võrdselt koheldud. «Selge on see, et pahatahtlikke tegevusi Reformierakond ei tolereeri, ja see on ka põhikirjas kirjas,» ütleb Keldo ning lisab, et mis puudutab konkreetseid piirkonna inimesi, siis kuna erakonnal on üle 11 000 liikme, siis ei jõuta iga päev nende tegemisi järgida. «Organisatsioon näeb ette, et sellega tegelevad kohalikud piirkonnad. Uute liikmete vastuvõtmisel teevad kohaliku piirkonna juhatused inimesele taustakontrolli ning samamoodi käib ka erakonnast väljaarvamine – kui selleks nähakse põhjust, siis saab suurele juhatusele ettepaneku teha.»

Märksõnad
Tagasi üles