:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059797t1h1243.jpg)
Eile õhtul selgus, et parvlaev Estonia vööriramp on erinevalt seni teada infost täielikult avatud. Taasavaldame artikli eelmise aasta novembrist.
Kui ametliku versiooni kohaselt pääses vesi laeva täielikult avatud vöörirambist, siis katastroofist eluga pääsenud triatleet Ain-Alar Juhanson väidab, et nägi oma silmaga vastupidist.
17-aastasena Estonia hukust pääsenud Juhanson meenutas riigikogu ees, kuidas ta saatuslikul ööl laevast välja sai ning mida selle käigus nägi. Juhanson sattus parvlaevale trennikaaslastega, kellega oldi teel spordivõistlustele Saksamaale. Noored sportlased võtsid nelja peale kahekohalise kajuti autoteki all, et raha kokku hoida.
Juhanson mäletab, et sõpruskond ärkas öösel üles suure raksatuse peale. «Tegin kajuti ukse lahti ja nägin koridoriseinte vahelt vett jooksmas,» rääkis mees ja lisas, et tegemist on olulise nüansiga, mis vajaks väga selget lahtiseletamist, kuna tema arvates poleks tohtinud vesi autotekilt edasi jõuda.
Saanud aru, et midagi on korrast ära, otsustas neljane seltskond minna üles vastuvõtulaua juurde. «Ma arvan, et see hetk ja need kogemused reception'i suures saalis olid need, mida ükski inimene ei peaks nägema. 17-aastane noormees näeb oma silma all noori inimesi surma saamas ja hukkumas – see on midagi, mis ilmselt jääb meelde kogu eluks,» rääkis Juhanson.
/nginx/o/2020/11/26/13497218t1h8690.jpg)
Laevast välistekile jõudsid sportlastest ainult kaks, Juhanson ja Anti Arak. Teised läksid otsima päästeveste ning leiti hiljem hukkununa.
Juhanson meenutas, et ühel hetkel oli laev juba nii kreenis, et inimesed said selle külje peal kõndida. «Otsustasime Antiga, et me suundume laeva ühe otsa poole. Me siis ei teadnud, et tegemist on laevaninaga,» rääkis mees. Vöörivisiir oli selleks hetkeks juba kadunud.
Seal nägid nad midagi, mis ametliku versiooniga ei klapi. «Me jõudsime laevaninasse ja nägime seal metallist võrestikuga seina, mis oli laeva ramp, mis oli suletud. See on fakt, mis lõpuraportis ei kajastu. Ma olen seda kolmele uurijale öelnud, ma ei tea, miks, aga ta seal ei kajastu,» sõnas Juhanson.
Eesti valitsuse poolt aastatel 2005–2009 moodustatud parvlaev Estonia nn relvaveo asjatundjate komisjoni juhtinud Margus Kurm täpsustas, et ühiskomisjoni lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi purunenud visiir, mis tõmbas vöörirambi pärani lahti.
Tema sõnul pole ükski pääsenu näinud, et ramp oleks õnnetuse jooksul lahti olnud. «Kes ametlikku versiooni usuvad, usuvad paratamatult ka seda, et pääsenud Eesti meremehed valetavad,» viitas Kurm asjaolule, et mitu meeskonnaliiget nägid suletud rampi, mille servadest vett sisse pressis.
/nginx/o/2020/11/26/13497246t1h2fcb.jpg)
Juhanson ja Arak ronisid mööda rambi metallist võrestikku allapoole, et veepinnale lähemale jõuda ja seejärel tormisesse merre hüpata. «Sealt edasi leidsime päästeparve. Olime päästeparves kuus tundi ja meid päästeti helikopteriga hommikutundidel. Parves oli kokku kuus inimest ja kõik, kes parves olid, pääsesid sellest ööst eluga,» rääkis triatleet.
Juhanson avaldas lootust, et kolme riigi koostöös suudetakse teha põhjalik uurimine, mis annaks pääsenutele ja hukkunute lähedastele rahu. «Isegi kui see kinnitab olemasolevaid teadmisi, siis ta annaks rahu väga-väga paljudele. Ja see on see, mis ma arvan, on veel tegemata,» sõnas ta.
Ain-Alar Juhanson on tulnud Eesti meistriks triatloni poolpikal distantsil (1998), kaks korda olümpiadistantsil (2000, 2003) ning kaks korda duatlonis (2002, 2003). 2018. aastal pälvis ta triatloni populariseerimise, võistluste korraldamise ja eeskujuprojektide algatamise eest Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia.