Sisuturundus
Pootsi veinimõis ehk Hof Podis, koht kus mõisaperemees pani pojad rakkesse
/nginx/o/2021/07/27/13947724t1h2203.jpg)
Elas kord... Nii algavad muinasjutud. Oli, on ja aina areneb – nii algab tänasel päeval Pootsi mõisa lugu.
Kui seigelda suvel mööda Eestimaad ja võtta Pärnust suund Tõstamaale, jõuab poole tunniga väikesesse Pootsi külakesse. Pealtnäha unelevas ja unarusse jäetud paigakeses, mis ei tundu millegi poolest erinevat sadadest teistest omasarnastest, ootab aga tulijat üllatus – ühtäkki avaneb paremat kätt vaade imelisele mõisapargile ja -tiigile ning nelja uhke sambaga valendavale suursugusele mõisahoonele. Millega tegu?
Pootsi mõis rajati juba Poola võimu ajal, 16. sajandi teisel poolel, esindusliku mõisakompleksi püstitasid 19. sajandi algul Rootsi aadlikud Lilienfeldid. Pärast veel mitut omanikuvahetust läks mõis baltisakslaste kätte, kuni 1939. aastal ostis selle Pärnu tuntud ärimees ja kaitseliidu liige Hans Põldsam.
Kahjuks sai Hans Põldsam mõisahärra elu nautida vaid väga lühikest aega – 1940. aasta keeruliste aegade tuules viis temagi tee sarnaselt paljudele teistele eestlastele Venemaa vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal hukati. Nii juhtuski, et 1944. aastal paigutati mõisahoonesse üks Nõukogude sõjaväe üksus, aastatel 1962-1997 asus seal aga Pootsi põhikool. Mõis tagastati Põldsamitele aastal 2001. Tänasel päeval teostab seal omi ideid mõisa ostnud Hansu poeg Ants Põldsam oma poiste abiga.
2017. aastal alustasid „noored ja vihased” mõisahärra pojad innukalt vanaisa pärandi taastamist. Tänaseks on mõisa esimene korrus ajastutruult renoveeritud, sealne suur saal mahutab sadakond inimest ning seal on korraldatud nii kammerlikke kontserte kui ka külluslikke pidusööke – nii saab iga Jüri või Mari tunda end kas või üheks õhtuks mõisahärra või -preilina!
Mõisa päikeseliselt rõdult avaneb vaade mõisapargile ja pikale põllukividest aiale, mis on samuti nüüdseks taastatud ja pea kilomeeter pikk. Kunagine umbekasvanud veesilm on saanud tõelise mõisatiigi ilme.
Ka mõisa keldriruumidel ei lasta tühjalt jõude seista, just siin asub Pootsi veinimõisa eriline varjatud pärl: nimelt pani üks mõisahärradest, Marko Põldsam, mõned aastad tagasi siin püsti oma väikese veinitehase, mis tegutseb nüüdseks juba tunnustust ja äramärkimist leidnud Hof Podise kaubamärgi all. Sortiment on lai, valikus on nii vahu- kui ka tavalisi veine, mis valmivad kohalikust toorainest – tammevaatides saavad ebaküdoonia-, tikri-, rabarberi-, maasika-, vaarika- ja muud märjukesed mõnusa meki ja vungi sisse. Ja need joogid kannatavad julgelt võrdlust nii Uue kui ka Vana maailma viinamarjajookidega! Neile, keda aga kraadid ei eruta, on välja pakkuda lai valik käsitöölimonaade.
Pootsi veinimõisa mehed on lahkelt valmis kõigile sisseastujatele oma lugusid jagama – võtke neil lihtsalt nööbist kinni ja küsige, kuidas käis see lugu vanaisa konjakiga? Või on mõisa tegelikud valitsejad hoopis väärikas Reagan ja nutikas Nato? Aga kes need täpsemalt on, see jääb juba tulija enda avastada...
Ja ka see ei ole veel kõik – alates 2021. aastast asub osaliselt renoveeritud mõisapargis, otse tiigi kaldal, enam kui 1000 istekohaga tribüün. Tänavu etendub seal kaks suurejoonelist suvelavastust – musta huumori sugemetega „Eramaa” (autor Hannes Võrno, lavastaja Anti Reinthal, osades Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Juss Haasma jt) ning „Kariibi mere piraate” meenutav „Nõidkapteni needus” (autor Reeli Reinaus, dramatiseerija ja lavastaja Anti Reinthal, osades Pääru Oja, Mikk Saar, Ingel Mikk jpt), võimas lavatükk, kus näeb nii laulu kui ka lavalist võitlust, ootamatuid pöördeid kui ka ahhetama panevat traagikat.
Kõike eelnevat arvesse võttes võib julgelt öelda, et Pootsi mõisal on kõik eeldused jõuda Eesti uhkemate mõisate auväärsesse nimistusse ning areneda üheks võimsamaks kontserdi- ja teatripaigaks, mille külastamiseks iga kultuurihuviline eestlane võiks vähemalt kord aastas aega leida.
Veel on aega, et saada osa Pootsi esimesest müstilisest teatrisuvest, nautida selle juurde imelist veini ning saada osa uhke ja imepärase mõisa arenguloost!