Riigikogu lõi elamislubade uurimiskomisjoni

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu.
Riigikogu. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu otsustas täna 84 poolt- ja 1 vastuhäälega moodustada uurimiskomisjoni elamislubadega seotud asjaolude väljaselgitamiseks.

Opositsioonis olevate Keskerakonna ja sotside fraktsioonide algatatud eelnõu järgi on komisjoni ülesanne välja selgitada, milline oli riigikogu ja Tallinna linnavolikogu liikmetega seotud äriühingute tegevus 2011. aastal tähtajaliste elamislubade andmisel; kas sellega olid seotud ministeeriumid ja nende allasutused ning kas riigikogu liikmed ja ministrid seda protsessi kuidagi mõjutasid.

Riigikogu liige Aivar Riisalu (Keskerakond) soovis kõnepuldist komisjonile tööindu, ent nentis, et on segane, mida üldse komisjon uurima hakkab, sest otsustusmehhanism on selle komisjoni töö algust nii palju venitanud. «Tänaseks on elamislubade skandaal jõudnud faasi, kus ei ole enam mõtet rääkida sellest, mis tegelikult toimus. Pigem oleks meil täna mõistlik arutada, miks Peeter Võsa teeb «Võsareporterit» ja Tarmo Leinatamm dirigeerib igal õhtul või miks Aivar Riisalu käib mõnel nädalavahetusel kuskil laval. Teema lähebki sedavõrd laiemaks, et mida siis riigikogu liige teha võib ja mida ta teha ei või,» märkis Riisalu oma emotsionaalses kõnes.

Elamislubade skandaali puhul on tema arvates tegu JOKK-skeemiga. «See, et keegi kandideeris parlamenti, kui ta samal ajal tegeleb mingisuguse ettevõtlusega, mis on suunatud idaturule – muuseas, idaturule suunatud ettevõtlus on Eesti majandusele tegelikult ju ka oluline –, siis loomulikult ei olegi toime pandud mitte mingisugust seaduserikkumist.»

Riisalu hinnangul kerkib üles hoopis küsimus, kui mõistlik on inimesel üleüldse riigikokku kandideerida, teades, et tema ametiaeg algab ja lõpeb konkreetsel kuupäeval ning vahepealsed neli aastat saab ta lihtsalt sõimata selle eest, et elab, hingab ja on olemas.

Sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor seevastu pidas komisjoni loomist põhjendatuks, sest ühelt poolt väljub selle temaatika tavapärasest komisjonide tööst, teisalt aga ka seetõttu, et isegi täitevvõimult on sel teemal saadud väga erinevaid hinnanguid, kuidas üks või teine asi käis.

Ka Tarmo Leinatamm (Reformierakond) läks kõnepulti, et öelda, et ta ei saa aru, miks seda komisjoni vaja on. «Inimesed on uurimise all, inimestele on esitatud kahtlustus. Erakond on oma hinnangu andnud. Inimesed on poliitilise vastutuse võtnud ja nad on siit ära läinud. Misjaoks on meil vaja siin tuult tallata 1. juunini välja?» imestas Leinatamm, kes kahtles, et komisjon suudab juuniks midagi uut avastada. «Ma ei näe mitte ühtegi allikat, mingit lisa, mis selle komisjoni pädevuses on.» Leinatamm oli ka ainus riigikogu liige, kes hääletas komisjoni loomise vastu.

Andres Anvelt (SDE) kaitses uurimiskomisjoni loomist ja rõhutas, et selle eesmärk on vastata küsimustele, kas elamislubadega seotud toimingud on olnud seaduslikud ning kas nende väljaandmist puudutav seadus on selline, nagu vaja on või kas seda on võimalik kuritarvitada.

Loodud erikomisjoni kuuluvad Andres Anvelt, Kalle Laanet, Väino Linde ja Marko Pomerants; nende asendusliikmeteks saavad Jevgeni Ossinovski, Aivar Riisalu, Kalle Jents ja Priit Sibul.

Komisjon peab oma töö lõpparuande esitama riigikogule ja avalikkusele 1. juunil.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles