Valitsus uuendas riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni

Kaitseminister Kalle Laanet. Foto: Eero Vabamägi

Valitsus kinnitas riigikaitse seaduse muudatused, mis loovad parema eelduse tsiviilressursside kasutamiseks kaitsevõime tagamisel ja liitlaste vastuvõtmisel.

Terviklikult uuendatakse riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni ning olulise muudatusena hakatakse hüvitama otseseid kulusid tsiviilressursside kasutamise eest. Riigikaitselised ülesanded on vajalikud, sest ka kriisi ajal peab kaitseväele olema tagatud vajalik toetus.

«Ettevõtete tagasiside koormiste kohta on valdavalt positiivne, mis näitab, et nad mõistavad ja hindavad oma rolli kriisi ajal normaalse ettevõtluskeskkonna taastamisel,» kommenteeris kaitseminister Kalle Laanet. 

Uudsena näeb eelnõu ette valitsuse otsusega asjade sundvõõrandamise ja sundkasutusse võtmise ka juba enne kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamist lisaõppekogunemise korraldamiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

Piiravate meetmete kehtestamine, sealhulgas sundkoormamine tervikuna muutub paindlikumaks ja kiiremaks, näiteks töökohustuse panemise otsuse saab kätte toimetada ka uudistekanalite vahendusel.

Eelnõu näeb ette ka muudatusi näiteks autoveoseaduses, avaliku teabe seaduses, liiklusseaduses, maksukorralduse seaduses, perehüvitiste seaduse muutmise seaduses, tulumaksuseaduses jm. Kehtiv riigikaitseliste sundkoormiste seadus (RKSKS) tunnistatakse eelnõuga kehtetuks.

Riigikaitse ja riigikaitse seaduse põhiülesanne on tagada Eesti riigi julgeolek ja toimimine igas olukorras, ka kriisi ja sõja ajal. 

Uus seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.