Sisuturundus
Onu Eskimo jäätised valmivad kohalikust koorest
Suvi kestab veel. Igale suvehooajale omaselt leiab sellelgi aastal poelettidelt palju uusi maitseid, kuid ka uues kuues nostalgilisi lemmikuid, nagu uues pakendis armastatud Onu Eskimo koorejäätised. Miks tarbida kohalikust toorainest valmistatud toitu? Millest valmivad kõige paremad jäätised? Millisest talust tuleb kõige parem ja rasvarikkam koor? Seda kõike selgitab 2020. aastal aasta taluniku tiitliga pärjatud Kaja Piirfeldt Remmelgamaa talust.
Anija vallas asub pika ajalooga Remmelgamaa talu, mis rajati juba 19. sajandil, kui Kaja Piirfeldti vanavanaisa ehitas esimese talumaja ja alustas karjapidamisega. Neljandat põlve talunik Kaja alustas talus 20 aastat tagasi lüpsjana, 8 aasta eest sai temast talu omanik ja eestvedaja. Nüüdseks on Kaja sõnul tal umbes 20 ametit, alustades seemendajast kuni raamatupidaja ja puhkuseasendajani välja.
Remmelgamaa talus on 150 looma, kellest 85 on lüpsilehmad. Selline kari on piisavalt suur ja samas piisavalt väike, et jõuab ise kõigel veel silma peal hoida. Näiteks tervitab Kaja hommikuti kõiki loomi nimepidi ja sõidab vajadusel traktoriga. Talu toimimise juures peab ta oluliseks hästi toimivat meeskonda, mis on justkui kokkuhoidev väike pere. „Esimesed aastad võib tööd teha puhtast entusiasmist ja ilma puhkepäevadeta, aga kui ei jõua meeskonnaga koos aega veeta ega tööd ja tulemusi nautida, siis kipub rõõmgi ära kaduma,“ arvab Kaja.
Tööd tuleb teha täpselt nii, et iga protsess pakub rõõmu. Esimesest tegevusest kuni lõpptoodanguni välja. „Ma tõesti arvan, et toote maitses on tunda, kuidas on midagi tehtud. See, kui õnnelikud ja sõbralikud on loomad, peegeldub piima kvaliteedis, maitses ja lõpptoodangus. Meie piim on maitsev. Seda ütlevad ka partnerid,“ tunneb Kaja rõõmu.
Remmelgamaa talukompleksi kuuluvad karjamaad asuvad kohe lauda ümbruses. Ka sööt tuleb siitsamast lähedalt. Kogu talupidamise protsess on hästi lühike, kompaktne, kodulähedane ja loodussäästlik – väga puhas ja läbipaistev. Kaja sõnul on väikese farmi eestvedamine osa tema elustiilist, mille puhul on loomade heaolu ja ümbritseva keskkonna eest hoolitsemine kõige olulisem. Sellepärast ei kasuta ta taimekaitsevahendeid ega muid kemikaale. Sama põhimõte kehtib tooraine kogumisel ja väärindamisel.
Remmelgamaa farmi päevane piimakogus on 2–2,5 tonni. Ülepäeviti saadetakse kokkuostjale umbes 4–5 tonni koorest piima. „Piima väärindamise protsess on väga keeruline ja vajab väga palju põhjalikke teadmisi,“ selgitab Piirfeldt. Meierei pidaminegi on Kaja mõtetest läbi käinud, kuid ta usub, et oma ressursse tuleb adekvaatselt hinnata. Ta lisab, et nii väikese tootmise juures ei ole mõtet sellega ise tegeleda, vaid soovitud eesmärke tuleb professionaalsete koostööpartnerite abil ellu viia. Kogu tooraine müüakse E-Piima ühistule, kes müüb selle edasi kohalikele tootjatele. Nii jõuavadki koostöös E-Piimaga poelettidele Remmelgamaa talu toorainest väärindatud tooted. Näiteks ka Onu Eskimo koorejäätised.
Kui tänapäeval koguvad populaarsust piimakitsed, siis Kaja peab enda suureks tugevuseks just piimalehmade pidamist ja nende tõuaretust, millega ta on tegelenud juba üle 10 aasta. „Usun, et igaüks võiks jääda oma liistude ehk selle ala juurde, mida kõige paremini tunneb ja teab. Kindlasti on oluline pidevalt juurde õppida,“ selgitab talunik. Loomaaretuse juurde jõudis ta tänu soovile karja kvaliteeti nii loomade kui ka toodangu näol parandada. Tugevad loomad annavad kvaliteetsemat ja rasvarikkamat piima. Kvaliteetsem tooraine võimaldab toota rohkem tooteid. Pullide valimisel on kõige olulisemaks faktoriks just see, et tooraine tuleks võimalikult valgu- ja rasvarikas, et sellest saaks rohkelt head koort, juustu, võid ja koorejäätist valmistada. Peale loomaaretuse ja igapäevase talupidamise on Kaja võtnud missiooniks oma teadmisi edasi anda ja seepärast tegeleb ka loomakasvatuse kutseõpetamisega. Võimalusel võtab ta aktiivselt osa mitmest põllumajandusteemalisest mõttekojast ja aitab kujundada maaelu.
„Eduka talupidamise juures on oluline ennast kogu aeg arendada,“ arvab Kaja. Põllumajandus on nii lai eriala ja pakub väga palju võimalusi. Lihtsalt tuleb leida enda jaoks see miski, mida teha tahaksid ja teha seda hästi. Kui talupidamise juures on Kaja jaoks juba kõik paigas ja rutiinne, siis õpetamine, ise õppimine ning põllumajanduslikud eestvedamised annavad võimaluse jagada teadmisi ja kogemusi ka teiste farmeritega. Mõtteid vahetades saab oma tegemisi paremini hinnata ja julguse teha vajalikke muudatusi. Pealegi pakuvad erinevad ametid head keskkonnavahetust, tasakaalu ja vajalikku aega ning võimalusi puhata. „Kindlasti hajutab mitmekesine eluviis rohkem riske. Nii saame paremini unistusi realiseerida,“ arvab Kaja. Suurt rõõmu pakub seegi, et poeg Georg on sama meelt ja soovib tulevikus ema alustatut jätkata.