Läinud neljapäeval ametisse nimetatud Iraani uut presidenti Ebrahim Raisit nimetatakse konservatiiviks või kõva kursi pooldajaks. Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser selgitas Kuku raadio saates «Välismääraja», et selle sõna taga peitub mitu erinevat kirjeldust.
Esiteks võib rääkida inimese usulistest vaadetest ning kuhu paigutub ta religioossuse skaalal. Teiseks võib rääkida Raisi minevikust Iraani poliitikas, kus ta on korda saatnud tegusid, mida inimõigusorganisatsioonid nimetavad inimsusevastasteks kuritegudeks. Käsitleda võib ka poliitikute sotsiaalmajanduslikke vaateid, mis mõjutavad seda, milliseid reforme on nad valmis tegema.
Selle põhjal on Iraani poliitikuid jagatud kolme kategooriasse: konservatiivid, sealhulgas ultrakonservatiivid nagu Raisi, reformimeelsed või mõõdukad nagu senine president Hassan Rouhani ning pragmatistid nagu nüüdseks lahkunud endine president Akbar Hashemi Rafsanjani. Kategoriseerimine on Mikseri sõnul siiski mõnevõrra tinglik, sest presidendiameti puhul tuleb arvestada ka seda, et lõplik otsustusõigus kuulub enamasti kõrgemale usujuhile ajatolla Ali Khameneile.
Lähis-Ida poliitika vaatleja Hille Hanso täiendas, et Raisi toetab 1979. aasta islamirevolutsiooni ideed. «See kätkeb endas palju rohkemat kui islam. See on vastandumine teatud poliitilistele jõududele kogu regioonis, keskendumine õigussüsteemis islamist lähtuvatele õigusprintsiipidele,» märkis ta.
Ta tõi esile, et Raisi on olnud juba revolutsioonist saadik tugevalt seotud institutsionaalse süsteemiga. «Konservatiivus tema puhul – ma arvan, et ongi lojaalsus algsele islamirevolutsiooni ideele,» selgitas Hanso.
Hanso lisas Mikseri välja toodud punktidele, et Iraani reformimise puhul tuleb arvesse võtta, et ajatolla võimu toetab väga suur institutsionaalne võrgustik. Ta loetles, et see koosneb erinevatest luureagentuuridest, Iraani revolutsioonilisest kaardiväest, mitmetest nii-öelda mitteametlikest relvastatud sõjalistest üksustest ning tähtsal kohal on ka suur patronaažisüsteem.
Hanso hindas, et siiras reformimeelsus on Iraanis küll olemas, aga sellele vastukaaluks olevad jõud on seni olnud palju tugevamad.