Eesti kuulab kolmanda vaktsiinidoosi asjus alles maad

Üha lisandub riike, kus alustatakse kolmanda Covid-19 vaktsiinidoosi süstimisega. Eesti immunoprofülaktika eksperdikomisjon leiab, et kolmanda kaitsesüsti puhul pole praegu piisavalt teaduspõhiseid andmeid selle vajaduse, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Foto: Mailiis Ollino

Aina enam lisandub riike, kus alustatakse kolmanda Covid-19 vastase vaktsiinidoosi süstimisega. Septembrist alustavad riskirühmade kolmanda kaitsepookimisega Saksamaa ja Prantsusmaa, samast otsusest teatas ka Iisrael. Eesti kolmanda koroonasüsti vajadust veel ei näe.

Iisrael teatas juuli lõpus, et hakkab kolmanda doosiga vaktsineerima üle 60-aastaseid. Samas leiab Eesti riiklik immunoprofülaktika eksperdikomisjon, et kolmanda kaitsesüsti puhul pole piisavalt teaduspõhiseid andmeid selle vajaduse, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Teadlaste sõnul ilma uuringuteta tegutseda ei saa ja riikide kiirustamise taga võib peituda hirm või soodne võimalus.

Enne tuleb vastata, kellele, millal ja miks?

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar selgitas, et rääkides kolmandast kaitsesüstist, on vaja vaadata väga täpselt, kellele, millal ja miks. «Päris ilma uuringuteta ei saa otsustada,» ütles ta.

«Me veel ei tea, millised on kolmanda doosi korral kõrvalnähud ja kas see üldse aitab antikehasid tõsta. Lisaks on vaja teada, millal pärast täisvaktsineeritust kolmandat doosi süstida,» rääkis Lutsar ja lisas, et seda maailmas veel ei teata.

Lutsari sõnul näitavad uuringud, et kolmas doos tõstab nii algse (Wuhani tüve) kui ka uute viirusevariantide (sh Delta) vastu suunatud antikehade hulka ja võimalik, et kolmedoosiline režiim annab tugevama kaitse ja pikaajalisema immuunkaitse kui kahel süstil põhinev skeem. «Kas selline skeem on ka kliiniliselt efektiivsem kergete infektsioonide vältimisel ja samas ka hästi talutav, pole praeguseks veel teada,» lisas Lutsar.