Ebameeldiv üllatus ⟩ Tagaotsitav nimekaim tõi välismaale puhkama sõitnud tallinlastele sekelduse kaela
11. august 2021, 19:36
Puhkuse planeerimisel tahaks ju alati, et kõik kulgeks liigse stressi ja peavaluta. Aga isegi kui tegite omalt poolt kõik, et puhkus mööduks võimalikult kenasti, võivad teie plaane rikkuda ootamatud asjaolud, kirjutab Rus.Postimees.
Koos oma perega puhkusele sõitnud Viktor (tõeline nimi toimetusele teada – toim.) sattus raskesse olukorda, kuna tema nimekaim on rahvusvaheliselt tagaotsitav.
Reisiks valmistumine, lend Hispaaniasse ja hotelli majutamine - kõik kulges tallinlase ja tema pere jaoks suuremate probleemideta. Viktor tahtis rentida auto, et riiki paremini tundma õppida. Paraku selgus, et ei tema ega abikaasa ei võtnud juhiluba kaasa, kuna kodumaal ei pea seda kaasas kandma. Siis mõeldi kähku välja plaan, et puhkus ei läheks luhta: sõbraga õnnestus kokku leppida, et ta astub nende kodust läbi, olles eelnevalt saanud nende vanematelt varuvõtme, ning seejärel saadab neile kullerteenusega juhiload. Kõik oleks läinud hästi, kuid siis helistati Viktorile kullerifirmast. Selle töötaja teatas, et saadetis jõudis Saksamaani, kuid edasi ei saa seda saata, kuna sama eesnime ja perekonnanimega isik on kas Interpoli või Europoli poolt tagaotsitav ja kantud musta nimekirja.
Siis leiti olukorrast ainus väljapääs ja saadetis jätkas teekonda naise nimele, kuna temal on teine perekonnanimi. Nii sai perekond load varsti kätte ja puhkus läks igati korda. Kuid Viktoril tekkis ikkagi küsimus, mis juhtub siis, kui sõita tööasjus või puhkama Saksamaale. Ega teda seal lennujaamas asjaolude väljaselgitamiseks kinni ei peeta? Kuhu minna ja kellele kaevata, kui kontrollimise tõttu jääb ta jätkulennust maha ning plaanid nurjuvad?
Olukord on tõepoolest tavatu, sest teoreetiliselt võib mõnes riigis tagaotsitavaks kuulutatud isiku nimekaimuks osutuda peaaegu iga Eesti elanik. Kas teid peetakse dokumentide kontrollimisel kinni või õnnestub kergema vaevaga pääseda?
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Elen Kraavik märkis, et kuna inimeste liikumine riikide vahel on igapäevane, siis peab sellega kaasas käima ka turvaline andmevahetus, et oleks tagatud isikusamasuse sujuv kontrollimine ja viidud miinimumini oht identiteedivargusteks ja topeltidentiteetide omamiseks.
«Maailmas esineb olukordi, kus sama või sarnase nimega inimeste identiteetide kontrollimine võib võtta tavapärasest kauem aega, et ennetada ja tõkestada väärkasutust ja kuritegevust. Üheks võimalikuks lahenduseks, mida riigid kaaluvad, on biomeetriliste andmete võrdlemine turvaliste kanalite kaudu, kuid see valdkond nõuab pidevat edasiarendamist, et inimeste andmed oleksid parimal võimalikul viisil kaitstud,» märkis Kraavik.
Nõunik selgitas, et Schengeni alal ei toimu liikmesriikide vahelisest piirikontrolli, kuid turvalisuse tagamiseks tehakse pistelist kontrolli, millega kõik reisijad peavad arvestama. «Seadusekuulekas kodanik ei pea kartma, et ta tagaotsitava nimekaimuga segi aetakse, sest riiki sisenemisel kontrollitakse lisaks isikunimele ka teisi isikuandmeid nagu näiteks inimese sünniaeg, isikukood, rahvus, sünnikoht, foto jne ning seeläbi selgitatakse välja, kas tegemist on tagaotsitavate nimekirjas oleva isikuga.»
Vajaliku kontrolli läbiviimine toimub Kraaviku sõnul inimese jaoks võimalikult stressivabalt ning võimalusel tehakse seda taustal. «Kui riiki sisenejal palutaksegi esitada isikut tõendav dokument, siis selle raames ei toimu eraldi kinnipidamist, vaid see toimub tavapärase rutiinse kontrolli käigus. Inimene võidakse ka delikaatselt kõrvale kutsuda, kuid olukord püütakse lahendada kiiresti ja inimese jaoks võimalikult vähe ebamugavusi tekitaval viisil.»
«Juhul, kui kontrolli tõttu peaks tekkima ümberistumisega viivitus, mille tulemusena jääb inimene lennust maha ning tekib varaline kahju, siis tuleb kompensatsiooni saamiseks pöörduda selle riigi poole, kes sarnase nimega isiku tagaotsimise teate on üles andnud,» märkis nõunik.