17 kilo kulla jahil ehk Austraalia kullaküttide tagasitulek

Foto: Viasat Explore

Eelmisel aastal teleajalugu teinud tõsielusari „Austraalia kullakütid“ naaseb uhiuue kuuenda hooajaga 19. augustil kell 22.00 Viasat Explore'i kanalile, tuues igal neljapäeval samal ajal uue põneva episoodi.

Elukutselised kullaotsijad Brent Shannon ja Ethan West tegid tõsielusarja "Austraalia kullakütid" kaamerate ees 2020. aastal ajalugu, sattudes ühel päeval kahe hiiglasliku kullakamaka otsa, mille koguväärtuseks hinnatakse 250 000 dollarit. Uuel kahekümneosalisel hooajal võitlevad seitse kullaotsijate meeskonda, nende seas ka eelmise aasta triumfimeeskond Poseidon, halastamatute loodusjõududega – sealhulgas põrguliku kuumusega –, et Austraalia kõrgeimast kulla hinnast kasu lõigata ja saame näha, et kas ka uuel hooajal kaamerasse suured leiud jäävad. Oleme sellesse artiklisse kogunud mõned maailma suurimad kullaleiud.

Üks maailma suurimaid kullakamakaid peitus vaid 3 cm sügavusel maapinnas

5. veebruaril 1869. aastal, enam kui 150 aastat tagasi, leiti Austraalias maailma suurim kullakamakas. See sai nimeks Welcome Stranger ja asus vaid 3 cm sügavusel maapinnas. Kaks inglise kaevurit, John Deason ja Richard Oates leidsid selle Victoria kullaväljadelt, tänini ühest Austraalia suurimast kullakaevandusest. 72 kg kaalunud kamakas oli nii suur, et selle kaalumiseks tuli see poolitada ning oma suures tuhinas unustasid mehed kamakast pilti teha, seega säilis see vaid joonistusena. Ka Welcome Stranger ise ei jäänud alles: see sulatati ja anti üle Ühendkuningriigi riigipangale.

Welcome Strangeri rekord purunes alles kolm aastat tagasi

Tänase maailma seni suurim kullakamakas leiti samuti Austraaliast, mandri edelaosas Kambaldas asuvast Beta Hunti kaevandusest. Leiu avastas 2018. aastal pärast plahvatust kaevur nimega Henry Dole 516 meetri sügavuselt. Ta ei leidnud mitte ainult ühte kamakat, vaid mitmeid tükke, millest suurim kaalus umbes 90 kg: selle pinnale toomiseks oli vaja kolme meest. Ligikaudu 2,6 miljoni dollari suurusest leiust 68% oli puhas kuld. Dole ja tema kolleegid tõid kaevandusest välja kokku 40 kamakat, mille koguväärtus ületas 13 miljonit dollarit. Dole kommenteeris avastust järgmiselt: „Olen kaevurina töötanud 16 aastat. Midagi sellist pole ma kunagi elus näinud. Kullatükke oli kõikjal silme ees maas, minu arvates täiesti ainulaadne. Pidin seda kõike vaadates istuli kukkuma ... selle kokku korjamiseks kulus tunde.“ Väikest varandust pinnale tuues tugevdati kaevandamiskohal turvalisust ja kamakaid transporditi relvastatud valvurite saatel. Kamakas sai oma leidja järgi nimeks King Henry ja selle ostis ära Austraalia vanim rahapaja Perth Mint, mis pani selle välja oma näitusesaali.

Suurim metallidetektoriga leitud kullakamakas kaalub 27 kilo

Kulda võib leida ka spetsiaalse metallidetektoriga, mitte ainult kaevandades. Suurima neist, Hand of Faithi, avastas 1980. aasta septembris Kingoweris Victorias Kevin Hillier. Kamakas oli püstises asendis vaid 30 cm sügavusel maapinnas. Õnneliku kullakaevaja leitud kamakas on väärt üle 1 miljoni dollari ja see on praegu näitusel Bixolis Mississippi osariigis. Ka tänapäeval tasub metallidetektoritega kulda otsida, sest üsna hiljuti leiti Melbourne’i lähedal Ballaratis 5-kilone kalasabakujuline kamakas. Leidja, kes oma identiteeti avalikkuse eest varjas, kasutas üsna keerukat, käeshoitavat metallidetektorit, mis suutis tuvastada keskmisest palju sügavamale: nii leidis ta 60 cm sügavusel olnud kamaka piirkonnast, kus aardekütid varem juba mitu korda otsinud olid.

Kuus maailma kümnest suurimast kullakamakast on leitud Austraaliast, seega pole ime, et kullapalavik mandril endiselt hõõgub. „Austraalia kullakütid“ jälgib seitset aardeküttide meeskonda, kes erinevaid meetodeid kasutades uurivad läbi mandri mitmeid paljulubavaid piirkondi, et proovida õnne sarja senise ajaloo suurimate leidude leidmisel – igal neljapäeval kell 22.00 ainult Viasat Explore'i kanalil.