Norra leht: suur osa Eesti ja Läti rahvastikust elab Vene maailmas (16)
21. august 2021, 13:28
/nginx/o/2021/08/18/13998455t1he8fd.jpg)
Kirjanik ja sotsiaalantropoloog Erika Fatland kirjutab Norra suurimas päevalehes Aftenposten, et Eesti ja Läti venekeelsed inimesed elavad Vene maailmas.
Artiklis pealkirjaga «Kremli pikkade varjude lõksus» – «Fanget i Kremls lange skygger» – märgib Fatland, et kolmkümmend aastat pärast NSV Liidu kokkukukkumist heidab Kreml kunagistele liiduvabariikidele ikka veel pikki varje.
«Nõukogude konservatiivne tippeliit üritas 1991. aasta 19. augustil võimupööret, et peatada Mihhail Gorbatšovi reformid. Riigipöördekatse küll ebaõnnestus, kuid see sai juba niigi vankuva impeeriumi viimaseks kirstunaelaks. Neli kuud hiljem lagunes Nõukogude Liit ametlikult,» kirjutab Fatland.
Kuigi on liidu lagunemisest on nüüdseks möödas 30 aastat – terve põlvkond –, pole Moskva loobunud nägemast kaotatud vabariike enda õigusjärgse tagahoovina, selgitab Fatland olukorda Norra lugejale ja vaatleb esialgu lähemalt Gruusiat ning Ukrainat, kus nüüdne Vene Föderatsioon on veel hiljaaegu jõudu kasutanud.
«Keegi ei söandanud aidata grusiine 2008. aastal Venemaaga peetud sõjas. Keegi – peale Venemaa – ei sekkunud sõjaliselt Ida-Ukraina relvakonflikti. Kui Kreml otsustaks endale võtta tüki Kasahstanist, ei tuleks keegi kasahhidele appi,» kirjutab Fatland. «Balti riigid on seevastu teises olukorras. Aastal 2004 said Eestist, Lätist ja Leedust nii euroliidu kui ka NATO liikmed. Venemaa rünnak Baltikumile on seega vägagi ebatõenäoline.»
«Kui venelased tulevad, lähen ma metsa võitlema,» tsiteerib Fatland kindlapilgulist noort lätlannant. «Relv on laskevalmis. Ja mina olen valmis ohverdama enda elu Läti vabaduse nimel.»
Fatlandi kinnitusel on rahvas aga ikkagi hirmul. Nad elavad idapoolse suure venna varjus ja kuulevad, kuidas mõõgad – sedapuhku sõjaliste suurõppuste näol – teisel pool piiri ragisevad.
Liiatigi moodustavad suure osa Eesti ja Läti rahvastikust venelased, kes on osa русский мир'ist, Vene maailmast, mida Putin on lubanud kaitsta. Moskva käsitleb kadunud liiduvabariike tänaseni nagu sõnakuulmatuid ärajooksnud lapsi.
Halvimas olukorras on need naabermaad, millel pole suuri sõpru ega sõjalist liitu selja taga. Neid aga on paraku suurem osa ja nad ongi täiesti üksi.
Valgevene kohta kirjutab Fatland aga, et Ryanairi lennuki riiklikule kaaperdamisele järgnenud EL-i sanktsioonid on nihutanud Valgevene veel lähemale enda hiiglaslikule idanaabrile, kes avali süli juba ammugi ootab.