Sisuturundus
Lihatööstus, mis sündis tugeva Eesti naise käe all
8. september 2021, 09:25
Otepää Lihatööstus Edgar tähistab peagi oma 30 tegevusaastat. Ettevõtte juht ja rajaja Maie Niit sõnab, et palju on kolme aastakümnega muutunud nii tööstuses kui tarbimises.
Mis ajendas 30 aastat tagasi Teid lihatööstust looma?
Ajendas sündinud vabariik ja võimalus iseseisvat ettevõtlust teha. Olin erialalt eemal olnud aastaid ja oli hirmus tahtmine saada erialasele tööle, lisaks ei olnud mul tol momendil tööd. Helistasin Otepääle ja küsisin tööd. Nemad küsisid vastu, mis on mu eriala. Vastasin: „Lihatööstuse tehnoloog.“ Selle peale öeldi mulle, et tulge ja ehitage lihatööstus. Tulin ja ehitasin.
Oli 12. jaanuar 1990, kui öeldi, et saan Otepääle tulla ja midagi teha. Tööstus hakkas käima 7. aprillil 1992 – kaks aastat käis vahepeal koha otsimine, projekteerimine, ehitus ja nii edasi. Pidime kõik ise tegema, aga see oli päris huvitav. Ettevõtluse alustamise aeg ei olnud kerge ja vabariik oli ka noor. Teisalt oli see hea, et ega nad väga ei osanud segada kah. Lasid minul teha mida tahtsin ja oskasin.
Mis on lihatööstuses viimase 30 aasta jooksul muutunud?
Muutunud on kõvasti. Alguseaegadel saime pakkuda inimestele käntsakates sinki ja lihatükke, nüüd peavad olema kõik filigraanselt pakitud, viilutatud, tükeldatud ja kaunistatud. Edasiminek on kolossaalne.
Ka inimeste oskused on sellega seoses palju paremaks läinud ning muidugi on kõvasti täiustunud tehniline baas. Vene ajal viilutusmasinat suurt ei tuntudki. Paljusid masinaid, mis vene ajal olemas oli, ei olnud siin Eestis saada.
Ainus, mis aastakümnetega kehvemaks on muutunud, on valdkonda tulevate uute inimeste koolitamine. Täna riik lihatööstusesse tööle tulekuks inimesi ei koolita, tööstus peab ise koolitama kõik vajalikud inimesed. Spetsialisti pole saada, tuleb võtta toidutehnoloog ja ise õpetada. See on ettevõtetele suur koormus.
Nüüd koroona ajal oli palju tööd ja närveerimist, aga kokkuvõttes võitlesime välja nii, et saime isegi kasumisse ning palkasime juurde vabanenud tööjõudu.
Miks on liha kvaliteet oluline? Kuidas saab tarbija selles veenduda?
Kui Eesti Põllumajanduse Akadeemia, tänase Eesti Maaülikooli ajal selgitati meile lihatehnoloogiat, siis õpetati, et esimesed asjad liha puhul on lõhn ja värvus. Kui lähed letti ja näed, et liha on värvus muutunud, on liha juba vananenud. Lõhn samuti – kui turul antakse ostjale lihatükk, võib seda esmalt nuusutada. Laboratooriumis tehakse kvaliteedi selgitamiseks keeduproovi – kui lõhn on korras, on liha korras ja tarbija võib süüa.
Kvaliteetne liha on lühidalt öeldes parimad tükid – tagakintsud, karbonaadid, fileed. Need on pehmed, taised, ja maitseomadused on paremad kui näiteks subproduktidel. Samas on kõik lihaproduktid väärtuslikud, näiteks maks. Kui need ilusti kastmes või marinaadis ära teha, on kõik väga väärtuslik. Sõltub ka sellest, palju on tööjõudu. Subprodukt nõuab mitu korda töötlemist ja retseptide mõtlemist. Seetõttu on ka poolfabrikaatide kogus väga palju suurenenud, sest töötegijaid söögikohtades on meil vähe!
/nginx/o/2021/08/23/14012454t1h2ec6.jpg)
Millised lihatooted on eestlaste lemmikud?
Müüduimad tooted vahelduvad sõltuvalt aastaajast. Suvel on klientide lemmikuteks marineeritud lihad, šašlõkk, grillvorstid. Talvel seevastu verivorst ja erinevad praed, veebruaris vastlapäeva lähenedes lähevad hästi müügiks seajalad ja erinevad suitsukondid. Kevadel otsitakse rohkem kergemaid tooteid ning valitakse rohkem mida ja palju ostetakse.
Üldiselt tahavad eestlased igapäevaselt näiteks poolsuitsuvorsti ja sinki, vanem generatsioon sülti ja pasteeti, maksavorsti.
Kuhu lihatööstus areneb? Millised on teie järgmised tulevikuplaanid?
Me ei ole kunagi soovinud olla suurim ettevõte, pigem stabiilne. Väga kardinaalselt toidutööstus muutuda ei saa, aga kõik sõltub sellest, kuidas meie inimesed, loodust oskame hoida. Kui tekivad katastroofid ning loomapidamine muutub raskeks, hakkame ehk hoopis putukaid sööma. Ma tulevikku ei ennustaks. Ehk hakatakse rohkem kasutama ka erinevaid taimseid lisandeid, et inimestele oleks toit seeditavam ja tervisele parem.
Masinate võidukäik lihatööstust täielikult automaatseks kindlasti ei muuda. Iga lihakere on erisuguse konfiguratsiooniga. Meie töös on palju selliseid protsesse, mida masinate peale panna ei saa, aga kindlasti saab osa tänastest tegevustest veel robotite pärusmaaks. Me ise tahame viia automaatseks näiteks ladude-vahelist transporti, et inimene ei peaks asju tõstma, vedama ja aega raiskama.