Gerli Padar erilisest kooliaastast: „Oleme positiivselt elevil!“

Copy
Foto: Karli Haava

Gerli Padari ja Martin Parmase peres on see õppeaasta väga erilise tähendusega. Tütar Amandat ootavad ees viimased kolm aastat gümnaasiumis, samal ajal kui pesamuna Camilla alustab uhkelt oma kooliteekonda. Millised on aktiivse perekonna ettevalmistused algavaks kooliaastaks ja mis põhimõtteid laste õppetöös jälgitakse räägib meile Gerli!

Positiivne elevus

Gerli võistlustantsijast tütar Amanda Rebeca särab see aasta juba augusti teisest nädalast Rademari koolikampaania plakatitel. Sellegipoolest ütleb Gerli, et nende peres ei mõelda tegelikult koolile viimase hetkeni ja pole ka mingisugust kooliks valmistumisest tingitud stressi. „Meie kõigi elutempo on väga kiire ja meil on kiired ajad nii või teisiti. Selle koolimineku pärast pole kuidagi üldse mures. Pigem oleme kõik väga positiivselt elevil ja ootusärevil, et kuidas Camilla iseseisvalt koolis hakkama saab,“ selgitab naine säravate silmadega. Ka Camilla ise kinnitab kõrvalt, et ootab kooli minekut, eriti just uute sõprade leidmist.

Eelmist õppeaastat meenutades väreleb pere hinges aga väga suur lootus ja soov, et Camilla saaks ikka päriselt koolis käia. „See on nii oluline, et laps saaks selle tunde kätte, mida see pingis istumine ja keskendumine tegelikult tähendab. Eelmise aasta laste peale mõeldes on päris kurb,“ lausub Gerli mõtlikult.

Ka Amanda oli suurema osa üheksandast klassist koduõppel ja see talle eriti ei meeldinud. Eelkõige sellepärast, et sõpru ei näinud ning muidugi mõjutas noort tantsustaari palju ka see, et trennid ja võistlused jäid ära. Amanda suutis aga sellest olenemata põhikooli väga heade tulemustega lõpetada. „Mul on mõlemad lapsed niimoodi kasvatatud, et tuleb olla kõikides uutes olukordades väga kohanemisvõimeline, leida lahendusi ja mitte vinguda. Näha kõiges positiivset, see on kõige olulisem,“ kirjeldab Gerli oma põhimõtteid.

Lapsed peavad oskama vastutada

Naise väga kindel põhimõte on ka see, et tema õhtuti laste kõrval ei istu ja nendega koos ei õpi. Kui nad abi küsivad, siis aitab ema muidugi hea meelega, kuid näpuga järge ei aja, et kodutööd saaks tehtud. „Minu arvates on lapsevanema üks väga oluline roll see, et sa pead õpetama lapsele vastutuse võtmist. Mitte ainult oma tegemistes ja õppimises, vaid üldse kogu elu eest. Et need on sinu otsused ja sa pead ise leidma need lahendused. Ise sööd oma putru.“

Amanda on tema sõnul ehe näide sellest, et laps saab ise hakkama. „Ma ei ole temaga koos õppinud, ta on kõik ise pusinud ja teinud.“ Gerli lisab, et lapsevanemad tihti arvavad, et nende võsuke vajab selles või tolles abi. Aga tegelikult võivad lapsed väga üllatada, millega nad hakkama saavad ning mida kõike nad on ema ja isa jälgides kõrva taha pannud. Kooliminek ongi naise arvates mõnes mõttes nagu tõehetk. Positiivsusest pakatades on ta aga veendumusel, et enne ei ole mõtet kunagi muretseda, kui mingi probleem ennast päriselt ilmutab.

Tiim toimib

Mis õpitulemusi puudutab, siis selles osas hoiab nende peres kätt pulsil Martin. Amanda puhul jälgib tema ka e-koolis toimuvat. Põhjus peitub paljuski selles, et tüdruku treenerina koostab Martin tema treeninggraafikuid ja kui on vaja kuskil aines mõni järeltöö teha, siis peab mees sellest teadma. Gerli ütleb, et hoiab sellest teemast pigem kõrvale, sest tal on kindel teadmine, et Amanda teeb kõik niikuinii alati ära.

Hinnete osas on isa ja ema aga täiesti erinevad positsioonid võtnud. Gerli ütleb naerdes, et selle tasakaalu leidmine omavahel ei olnud alguses lihtne ja vaidlusi tuli ette. „Martin on hinnete kohapealt väga-väga nõudlik. Kui ikka mingis aines on B, siis on ilmselt 5 minuti pärast sõnum, et miks see B on? Mina jällegi ei ole üldse selline. Mind on ka niimoodi kasvatatud, et ma olen ise pidanud vastutama ja mulle ei meeldi, kui minu asjades n-ö tuhnitakse. Aga me oleme leidnud selle hea tasakaalu ja need rollid on nüüd jaotunud niimoodi, et tiim toimib,“ ütleb ta rahulolevalt.

Oma tulevase eriala valikuid arutab vanem tütar ka pigem Martiniga. Neil on lihtsalt koos võistlustele sõites palju aega suhelda ja tekkinud nende teemade puhul omavaheline usaldus. Rademari koolikampaania raames antud intervjuus rääkis Amanda, et praegu on tal mõtteis pärast kooli lõppu minna õppima juurat võid suhtekorraldust. Gerli arvab, et see ongi tütre enda otsus.

Foto: Karli Haava

Lugemislembelised õed

Ka õed moodustavad koos hea tiimi ja saavad ema sõnul väga hästi läbi. Olenemata üsna suurest vanusevahest mängib Amanda hea meelega vahepeal väikse õega. Camilla täpsustab õhinaga, et nad teevad koos lollusi ja mängivad ninjamängu.

Gerli arvab, et õppimise kohapealt on Camilla õega ilmselt üsna sarnane ja temaga koolis samuti muret olema ei hakka. Ta ütleb hellitavalt, et mõlemad tüdrukud on olnud väiksest peale tõelised raamatukoid. „See on jõhker kui palju Amanda luges ja Camilla on täpselt samasugune.“ Selle peale hüüatab väike preili, et on lühikese ajaga ära lugenud juba 20 raamatut! Uhkelt rõhutab ta seda, et need raamatud ei ole trükitähtedes.

Muidugi on tüdrukud kohati ka väga erinevad. „Camillal on alati oma kindel soov ja arvamus. Kui esimese lapsega ma vaatasin rohkem, et mis ma ise teeks või näiteks mis riided ta võiks selga panna, siis Camillaga on täiesti teistmoodi. Ma juba lasen tal endal valikuid teha. Kui ta tahab ennast riidesse panna nii, et on sinised püksid ja roosa särk, mis ei lähe kokku – vahet pole!“ ütleb Gerli lõbustatult.

Foto: Karli Haava
Foto: Karli Haava

Sisseostud kooliks

Riietest rääkides, on tütarde ema rahul, et Camillal on esimesse klassi minnes koolivorm. „See võtab jälle kuidagi seda stressi vähemaks. Tead alati, mis sa talle selga paned ja see on super! Mingi hetke laps muidugi tunneb, et ka sinu riietusstiil identifitseerib sind. Aga esimestes klassides on see ikka väga hea. Lapsele ka kindlasti parem, ei ole seda meeletut võrdlemist,“ arvab ta.

Muude kooliks vajalike sissostude jaoks sai Camilla oma koolist aga listi, kus on kirjas kõik alates teritajast lõpetades kehalise kasvatuse riietega. Ka soovitused on ära toodud, näiteks millised võiksid olla sisejalatsid. „Kõik on tehtud äärmiselt mugavaks ja praktiliseks, et võtad lihtsalt listi ette ja lähed. See on lausa nii uhke, et saad välja printida ja poodi kaasa võtta,“ naerab Gerli.

Kooliasjade ostmisel lastakse tüdrukutel ise otsustada, mida nad soovivad. Nemad on ju need, kes asju kasutama hakkavad. Kindlasti jälgivad vanemad riiete ning jalatsite puhul aga seda, et need oleksid kvaliteetsed: nahale head, hingavad ja mugavad. Otsest brändi eelistust nende peres ei ole. Oluliseks nüansiks peetakse ka toodete jätkusuutlikust. Taaskasutust hindavad nad samuti väga. Camillal on näiteks hea võimalus kanda suurele õele väikseks jäänud riideid.

Gerli ütleb, et kooliks vajalike sisseostude jaoks eraldi aega ei planeerita ja minnakse pingevabalt, siis kui on aega. Nende peres lihtsalt on kõik kuidagi selline voolav ja chill.

Copy
Tagasi üles