Presidendivalimiste favoriidi rolli kerkinud Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis ütles usutluses Postimehele, et kavatseb riigipeaks saamise korral säilitada autonoomsuse ja sõltumatuse, millest ta on juhindunud ka oma viimatistes ametites riigikontrolörina ning Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina.

Milline on teie arvamus esmaspäevasest üritusest «Balti kett 2021»?

Olen taustalt loodusteadlane ja jätkuvalt seisukohal, et vaktsineerimine on oluline. Olen ise vaktsineeritud. Selles, et ollakse vastased, arvan, et süüdi on kuskil tegemata töö. Inimestele ei ole jõudnud kohale näited ajaloost ega ka praegused arvud [nakatumistest]. See, et üks vaktsiin ei pruugi aidata haiguse vastu, on teada ka varasemast. Aga vaktsiin kindlasti vähendab riske. Ja kindlasti vaktsiinid arenevad. See haigus tuli ruttu, kõik vaktsiinid võib-olla ei toimi nii, nagu tahaks, aga teadus loob üsna ruttu selguse majja ja arendab neid vaktsiine, mille mõjusus on veel suurem.

Aga kas Balti keti nime kasutamine tähendas teie arvates meie ajaloos üliolulise sündmuse kaaperdamist?

Minu arust küll. Mulle ei meeldi, kui kaaperdatakse meie rahvale olulisi kuupäevi, millel on sümboltähendus, mõne teise tegevuse jaoks.

Kas ja kui palju peaksime teie hinnangul Afganistanist inimesi vastu võtma?

Arvan, et kui oleme sealses missioonis osalenud NATO vihmavarju all ja oleme olukorras, kus afgaanid on aidanud meie missioonil olevaid sõdureid, on meie kohustus aidata ka neid [afgaane] sel hetkel, kui nad abi vajavad. Aga kui palju neid vastu võtta – see on küsimus, mida peab siseriiklikult vaatama. Esiteks, milline on meie võimekus, ja teiseks, et see ei ohustaks meie julgeolekut. Kui üks kultuur tuleb väga suures mahus siia, siis arvan, et meil on probleem.

Ma olen igasuguste kvootide vastu, mis tulevad meile väljastpoolt. Me tunnetame ise, kui palju suudame integreerida ja kui paljudele eesti keelt õpetada, ja sellest lähtuvalt tuleb teha ka otsused, kui palju suudame vastu võtta.

Kommentaarid (16)
Copy