POLIITIKAGURU ⟩ Kaspar Oja: tuleb tõdeda, et Karis ei ole rahva seas esimene eelistus

Kuku raadio saates «Poliitikaguru» rääkisid Reet Aus, Kaspar Oja ja Tõnis Leht presidendivalimistest, Covid-tõendist ning rohemajandusest. 

Homme on riigikogus presidendivalimiste esimene voor. «Homne presidendivalimine on noatera peal, napp saab see olema üht või teistpidi,» sõnas saatejuht Tõnis Leht. 

«Ma arvan, et Eestis on tükk aega olnud probleem selles, et meil on olnud poliitika lähedal karismaatiliste inimeste puudus. Ei ole selliseid inimesi, kes suudaksid koguda toetust suurema hulga inimeste seas. Selles valguses ma arvan, et ei olda rahul sellega, kui valitakse Karis (Alar Karis - toim) ja ei olda rahul ka sellega, kui Karist ei valita,» nentis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Oja lisas, et Karis on end näidanud kogenud ametniku ja ülikooli rektorina: «Tal kindlasti on elukogemust ja võimas CV, aga tuleb ikkagi tõdeda, et ta ei ole ka rahva seas esimene eelistus presidendiks».

«Eesti praeguse presidendivalimise süsteemi üks häda ongi see, et kui tuleb kokkulepe sõlmida, siis see kandidaat, kes võidab, suure tõenäosusega ei ole ühegi erakonna esimene valik. Siis saab presidendiks see, kes on erakondade teine või kolmas valik.»

Ettevõtja ja moedisainer Reet Aus sõnas, et tavakodanikuna eemalt vaadates sooviks ta, et kui minnakse presidenti valima, siis oleks rohkem kandidaate. Aus lisas, et ka Kersti Kaljulaid on oma valitsemisajal oma ülesannetega hakkama saanud ning inimesed toetavad seda, mistõttu on tema jaoks arusaamatu, miks teda kandidaadina üles seatud ei olda. «Kogu protsess on olnud mingite inimeste vahel kokkulepete tegemine.»

Leht möönis, et homne riigikogu voor on justkui testvoor, kus vaadatakse, kas koalitsiooni hääled Karisele ikkagi peavad. 

Saates arutleti ka Covid-tõendi üle. «Kahtlemata on teema juba hoogsalt pingeid tekitanud ja see puudutab kaudselt kõiki inimesi,» oli Leht seisukohal.

Küsimuse peale, et kas praegused piirangud on õigustatud, vastas Aus, et arvab, et küsimus pole niivõrd piirangutes, vaid selles, kuidas me võimaldatakse inimestele liikuvus.

«Saksamaal on see tõepoolest niimoodi korraldatud, et sa näedki, et pole mingit küsimust. Seal on iga 200-meetri tagant tänaval kiirtestimispunktid, tasuta, riigi poolt tagatud. See, mis praegu vastandumist ja probleeme tekitab, on see, et paljudele inimestele pole testimine kättesaadav,» ütles Aus, selgitades, et testimispunktidesse on ebamugav minna ning testimine on kallis. 

«Meil on palju inimesi, kes tegelikult tervislikel põhjustel vaktsineerida ei saa. Kodanikele peaks olemise piisavalt mugavaks tegema.»