Liina Kersna pingelisest töökliimast: olen võib-olla nõudlikum minister, kui nad on oodanud (7)
1. september 2021, 22:58
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnas «Esimeses stuudios», et ministeeriumis käivad suured ümberkorraldused ning ta tunnistas, et need on tööle lisanud üksjagu pingeid.
Saatejuht uuris minister Liina Kersnalt haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) sisekliima kohta, tsiteerides Eesti Ekspressi, kus seisis: «Minister käib ja paugutab uksi, inimliku suhtumise asemel turtsub ja vabaneb neist, kes talle ei meeldi».
Kersna sõnas, et ministeeriumis toimuvad muutused. Muudatusi viib läbi äsja kantslerina tööle asunud Kristi Vinter-Nemvalts. «Ta on kaks aastat ministeeriumis töötanud ja ta väga sisuliselt püüab seda organisastsiooni muuta paremaks.»
«Me tahame seda, et valdkonnad oleksid terviklikumalt juhitud,» nentis Kersna, tuues näiteks, et enne oli üldhariduse teemad jagatud kahe asekantsleri vahel. Ministri nägemuses on ministeeriumis meeskonnad, kes koos tekkinud probleeme lahendavad ning see tooks tema sõnul omakorda organisatsiooni suuremat paindlikkust.
Ma usun, et kui tulevad uued inimesed, siis läheb ka töörahu paremaks.
«Ja mis on kõige tähtsam, kus on, ma arvan, kõige suurem väärtuskonflikt - minu nägemuses peaks HTM olema avatud, läbipaistev ja koostöine organisatsioon.»
«Näiteks uste paugutamise lugu. Ma tean seda lugu. See tõesti ühe korra juhtus,» tunnistas Kersna. «Oli koolilõpetamiste aeg, kus me planeerisime enne eksameid noorte testimist. Maja sees oli arvamus, et me ei saa sellega hakkama, et koolipidajad ei tule sellega kaasa.»
Minister võttis aga ühendust Tallinna, Tartu ja Narva linnapeadega, kes kinnitasid, et noorte testimine on väga hea mõte. «Ja siis saatsime koolidele infokirja, et me hakkame testima ja ma küsisin, et kas me kohalikele omavalitsustele (KOV) ka selle info saatsime, et hakkame testima. Mulle öeldi, et ei,» imestas Kersna.
«Ma küsisin, et miks me ei saatnud, et see ju puudutab nende (KOVide - toim) asutusi. Miks me arvame jõupositsioonilt, et me ei peaks neid informeerima ja kaasama? Ja mulle väideti, et ei, see pole oluline, neil ei ole vaja seda teada,» meenutas Kersna ministeeriumi reaktsiooni, lisades, et olukord näitab selgelt väärtuste konflikti. «Mina arvan, et kui ministeerium teeb otsuseid, mis erinevaid osapooli puudutab, siis me peame tegema seda nendega koostöös.»
Saatejuht tõi välja veel teisegi, Õhtulehes vahendatud tsitaadi Kersnast: «Paraku ei ole meil majas seda empaatilist inimest, keda avalikkus tunneb ministri intervjuudest».
Ministri sõnul on tal seda arvamust keeruline kommenteerida, kuna kõik näevad inimesi erinevalt. «Ja nii lihtsalt ongi, mina olen see, kes ma olen. Olen kindlasti võib-olla olnud nõudlikum minister, kui nad on oodanud.»
Kuidas tagab minister töörahu? «Ma usun, et kui tulevad uued inimesed, siis läheb ka töörahu paremaks. Aga samas ma peaks ütlema, et me räägime väga väikesest osast ministeeriumist. Ministeeriumis on pea 300 inimest, me räägime kümmekonnast inimesest.»
Suurpuhastus ministeeriumis
Postimees kirjutas augusti alguses, et haridus- ja teadusministeeriumis plaanitakse kaotada mitu osakonda ja ametikohta. Toona äsja kantslerina tööle asunud ja muudatused ette võtnud Kristi Vinter-Nemvalts tunnistas, et mõistagi võib organisatsioonis tekkida ärevust ja leidub ka neid, keda muudatused häirivad.
Vinter-Nemvaltsi rääkis, et struktuurimuudatuste eesmärk on muuta organisatsioon operatiivsemaks, paremini juhitavaks ning pöörata enam tähelepanu sisu kvaliteedile. «Tänane väga killustatud struktuur soodustab dubleerimist, infokadu, vastutuse hajumist, aeglustab otsustusprotsesse ning muudab ka partneritega koostöö katkendlikuks,» põhjendas ta.
Postimehe küsimusele, kuidas ministeeriumis muudatustele reageeritakse, tunnistas kantsler, et iga suur muutus tekitab organisatsioonis ärevust, kuid see on tema sõnul mõistetav.
«Haridus- ja teaduministeeriumis on palju kolleege, kes sisukalt ja innukalt kaasa mõtlevad, aga loomulikult ka neid, keda kavandatavad muudatused häirivad. Rõõmustav on see, et on väga palju sisulisi ja konstruktiivseid kaasamõtlejaid,» nentis kantsler.