L, 26.11.2022

OTSUSTATUD ⟩ Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea

NN
Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Kreenholmi manufaktuuri hoone Narvas.
Kreenholmi manufaktuuri hoone Narvas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea, lisades sellesse Tallinna filmilinnaku.

Riigikogu võttis esmaspäevasel istungil vastu otsuse, millega kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida järgmiselt – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal «Manufaktuur», Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak, edastas riigikogu pressiesindaja.

Arvo Pärdi nimelise muusika maja lapingu allkirjastamine. Fotol Arvo Pärt.
Arvo Pärdi nimelise muusika maja lapingu allkirjastamine. Fotol Arvo Pärt. Foto: Vladislav Musakko

Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Eesti Kultuurkapitali vahenditest on riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal. Tänaseks on Kumu kunstimuuseumi ehitamine tasutud. Eesti Kultuurkapital saab oma osa Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamisest tasutud prognooside kohaselt 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali osa 2022. aasta märtsiks. Seejärel on võimalik asuda käesoleva otsuse alusel pingeritta seatud objektide ehitamise ja renoveerimise rahastamise juurde.

Rahvusooperi juurdeehituse läbilõige.
Rahvusooperi juurdeehituse läbilõige. Foto: Rahvusooper Estonia

Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid oodati ehitiste kohta, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd. Ettepanekute esitamisel sooviti ka ehitise regionaalset põhjendatust ning selle võimalikke kasutajaid ja osasaajaid.

Teise lugemise käigus leidis toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt lisati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta viiendana Tallinna filmilinnak. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 79 riigikogu liiget ja erapooletuks jäi üks liige.

Anneli Ott: on oluline, et filmilinnak valmiks võimalikult kiiresti

«Tänane riigikogu otsus on filmitööstuse arengu tagamiseks hädavajalik. Filmitööstus on rahvusvaheline ja nende väärtusahelad ei tohi Eesti majandusest mööda joosta ainult sellepärast, et meil on puudu kõigile nõuetele vastav võttekompleks,» kinnitas kultuuriminister ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees Anneli Ott.

«Edasised arutelud peavad otsustama, millise prioriteetsusega Eesti Kultuurkapital üleriigilise tähtsusega objekte rajama hakkab. On oluline, et filmilinnak valmiks võimalikult kiiresti,» lisas minister.

Anneli Ott
Anneli Ott Foto: Tiit Loim

Peatselt algavad valitsuses läbirääkimised 2022. aasta riigieelarve üle. Kõigi muude teemade seas on ministri kinnitusel kultuuriministeeriumi oluline eesmärk filmieelarve, et kodumaiste filmide tootmine ja levitamine saaks jätkuda varasemaga võrreldes vähemalt samas mahus.

Ott Maaten: Eesti rahvas on Eesti esimese ooperisaali ära teeninud

Tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea hulka kuulub ka Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus. Rahvusooperi peadirektor Ott Maateni sõnul on tegemist väärika otsusega, avades uksed nii hoone kui institutsiooni kaasajastamisele. 

Ott Maaten, rahvusooper Estonia peadirektor. 
Ott Maaten, rahvusooper Estonia peadirektor. Foto: Tairo Lutter

«Teame, et see otsus on alles pika tee algus. Lubame, et edasine diskussioon ning edasiliikumine ehituse suunas on võimalikult läbipaistev, tasakaalukas, ning püüab võimalikult palju arvesse võtta kriitikat ja ettepanekuid. Kindlasti peavad selles protsessis saama vastuse kõik muinsuskaitse ja linnaplaneerimisega seotud küsimused. Edasiste arengute märksõnadeks on laiapõhjaline kaasamine ning kõigi osapoolte kuulamine ja arvestamine.»

Riigikogu tänane otsus on Maateni sõnul rõõmusõnumiks kogu Eesti ooperi- ja balletiavalikkusele. «Eesti rahvas on Eesti esimese ooperisaali ära teeninud.»

Märksõnad
Tagasi üles