Evelyn Sepp: jultumus on pidada Estonia vraki eraalgatuslikku uurimist ohtlikuks (2)
16. september 2021, 10:56
Endine poliitik, omaaegne Estonia uurimiskomisjoni algataja ja riigikogu erikomisjoni asejuht Evelyn Sepp on nördinud, et kaks riigiametnikku peavad eraalgatuslikku Estonia parvlaeva hukuga toimunud uurimist ohtlikuks.
Teenusmajanduse koja nõukogu liige Evelyn Sepp meenutas, et algatas 2004. aasta detsembris Estonia uurimise taasavamise protsessi, mis toona tema sõnul riigikogus põhja lasti.
«Mulle isiklikult oli see kõik päris kurnav-alandav, nõme, ebaõiglane, furstreeriv jne. Algatasin uue, ja siis vahepeal tegi toonane valitsus oma poliitilise vastukäigu ja kutsus ellu valitsuskomisjoni, mida määrati juhtima Margus Kurm,» kirjutas Sepp sotsiaalmeedias.
«Selle tegevuse mitme kuulamise ja raporti jooksul, mille Kurm koos kolleegidega valitsusele koostas, tehes põhjaliku ülevaate tõendistest ja aukudest uurimises ning vastuoludest, mis olid täiesti ilmselged, olnuks valitsusel kõik hoovad, ja ka põhjused, et öelda, stopp! – me avame selle väikese käkerdise ja nõuame teilt, Rootsi ja Soome, kõigi asjassepuutuvate tõendite avamist, üleandmist, vigade tunnistamist jne,» lausus Sepp ja lisas, et midagi sellist ei juhtunud.
Informatsiooni tuli muudkui juurde. Ja pea 26 aastat peale parvlaeva hukku tekkis veel üks tõend, dokumentaalfilm. «Selle peale valitsuse närv enam vastu ei pidanud,» lisas Sepp. «Otsustati, et saagu uurimine. Tunnustamisväärne, kas pole,» oli ta irooniline.
«Ja siis käkerdatakse kokku nn riikide valitsuste vaheline uurimine, mille jaoks käiakse Rootsis vaibal luba küsimas, mille sisuline juhtlõng ei jookse ühegi omaste poolt nõutud põhimõtte järgi – sõltumatu, rahvusvaheline, omakseid päriselt kaasav ning täiesti avatud protsessina täiemõõduline uurimine eesmärgiga koguda maksimaalselt ja sisulise põhjalikkusega uusi tõendeid-andmeid,» rõhutas ta.
Sepp leiab, et 26 aastat pärast seda, mis 1994. aastal juhtus, ei saa just kiita valitsuste ja ametnike innukust kasutada «hauarahuleppega» antud võimalust avada Eesti poolt uurimine. Tema sõnul on kahest riigiametnikust jultumus või lollus pidada ohtlikuks vraki juurde sukeldumist ja eraalgatuslikku, kuid professionaalset uurimist.
«Peale seda, kui suvel avastati avatud laevatekk ja loobuti sealt tõendite kogumisest, lükates selle võib-olla edasi järgmise aasta suvesse,» imestab Sepp. «Ma päriselt ei saa aru, millises mullis te elanud olete? Aga ma saan aru, et teil on oma avalikest ja ametlikest rollidest aeg taanduda,» lisas ta.
Eile tunnistas riigisekretär Taimar Peterkop ERRile, et ei oska öelda, kuidas peaks Eesti riik reageerima Margus Kurmi juhitud Estonia vraki eraalgatuslikule uurimisele, kuid tema näeb uurimises ohukohti. Ka ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas oli erauurimise suhtes skeptiline.
Tänavu juulis sukeldus parvlaeva Estonia juurde laeva huku uurimiseks moodustatud Eesti ja Rootsi rahvusvahelise meeskond, mida juhtis Rene Arikas. Need uuringud olid vajalikud ette valmistamaks 2022. aastal tehtavaid põhiuuringuid.
Sukeldumisel tuvastati uusi asjaolusid, näiteks et Estonia vraki parem parras on suures ulatuses puruks ning vööril oli vigastusi ja kraapejälgi.
Suviseid sonariuuringuid segas tundmatu päritoluga signaal. Millega tegu oli, ei ole veel kindlaks tehtud.